Raamat vaatleb Eesti okupeerimist Balti laevastiku vaatenurgast, sest neile oli toonastes sündmustes pandud oluline roll. Antakse ülevaade merevägede seisust enne sõda, poliitilise olukorra arenemisest, tutvustatakse salajasi sõjaplaane, mis oleksid rakendunud Eesti keeldumise korral baaside lepingust. Noorema põlvkonna vene ajaloolane Pavel Petrov on Peterburis asuva arhiivi juhataja, mis on võimaldanud tal kasutada meie lugejale seni tundmatud materjale, dokumente, kaarte ja fotosid.

See raamat kõneleb 1944. aasta lahingutest Eestis ning on pühendatud neile, kes andsid sel aastal Eesti eest kõige kallima -- oma elu. Rahvas, kes ei võitle oma vabaduse eest, ei saavuta seda kunagi. Rahvas, kes unustab võitluse vabaduse eest, sattub ohtu see kaotada. Seetõttu pole meil õigust unustada ka 1944. aasta lahinguid. Mart Laar

See raamat on koostatud teadmises, et keel on meie kõigi asi, ja veendumuses, et eesti keelt, meie emakeelt ja selle kujunemislugu on prestiižikas tunda. Lugejani on toodud meie keele ajaloo märgilise tähendusega sündmused ja saavutused. Raamatusse on valitud eesti keelt enim mõjutanud uurimuste, teoste ja ettevõtmiste kõrval ka kultuuriloolise tähendusega ühistegemisi, tutvustatud meie keeleelu korraldavaid institutsioone ja otsuseid, mis ühel või teisel moel on kaasa aidanud eesti keele käekäigule, eestluse kujunemisele, eesti keele väärtustamisele ja kaitsele.

Raamat tutvustab laiemale lugejaskonnale esinduslikku valikut Tallinna Linnaarhiivi kogudes säilitatavate dokumentide pitseritest. Suureformaadilistel värvitahvlitel kujutatakse originaalmõõdus selle haarava pisiplastikažanri 92 erinevat, valdavalt keskajast pärit näidet. Esindatud on olulisimad omaaegsed pitsatikasutajad – ilmalikud ja vaimulikud valitsejad, kloostrid, linnad ja üksikisikud. Raamatust leiab ka pitserikujutiste kirjelduse ja teksti transkriptsiooni. Eesti keeles on see esimene üleni pitseritele pühendatud raamat.