Kogu maailmas miljonite inimeste südamed võitnud Itaalia muusikafenomeni Andrea Bocelli elu ja lugu. Andrea Bocelli jutustab meile siin raamatus oma muusikuks kujunemise loo. Palavalt armastatud laulja avab meile uksed ka oma perekonna ellu ja räägib siiralt suhetest isaga ning kohtumisest elukaaslase Veronicaga. Ta kirjeldab meile sel teel teda saatnud vankumatust enesekriitikast ning sügavatest sisemistest emotsioonidest, mis on teda alati iseloomustanud. Bocelli viib lugeja kõigepealt oma pere vanasse majja Lajaticosse, seejärel kooli ja ülikooli kuni kuulsamate lavalaudade ja tutvumisteni selle maailma vägevatega. Ta paneb meid igal sammul unistama ja heldima. Andrea Bocelli on sündinud Lajaticos Pisa provintsis 22. septembril 1958. aastal. Mahlaka ja mitmekülgse tämbriga hääl, mida kuuleb rohkem kui 85 miljonil müüdud plaadil, on olnud üle 20 aasta maailma tipus tunnistusena Itaalia vokaaltraditsioonide kõrgest tasemest. Franco Corelli juures end täiendanud Andrea Bocelli saavutas laiema tuntuse 1994. aastal, kui võitis uustulnukate kategoorias Sanremo laulufestivali. Samal ajal alustas ta oma säravat klassikalise laulja teekonda, esitas lavadel ja salvestusstuudiotes kõige mainekamate dirigentide käe all tuntud ja väga armastatud teoseid ooperirepertuaarist. Rahvusvaheline tunnustus ja enneolematu karjäär tõid kaasa oma tähe kuulsal The Hollywood Walk of Fame’il. Levitades üle maailma positiivsuse, lootuse ja pühendumise sõnumit ning toetades sotsiaalvaldkonna teadustegevust, võideldes vaesuse vastu ja hariduse kättesaadavuse eest, asutas ta 2011. aastal Andrea Bocelli Fondi eesmärgiga väärtustada sidemeid ja suhteid, mis ta on loonud ja loob kõigis maailma paigus, mida külastab ja kus ta on eeskujuks nii muusikalises kui ka eetilises mõttes. “ARMASTUS on salasõnum, mis peitub iga minu lauldud noodi taga. Armastus on põksuvate südamete imeline harmoonia ja jumalik muusika, mis sosistab meile vastu igast VAIKUSEST.”

Raamatus “Joonista valgus” jagab varalahkunud armastatud muusik Lea Dali Lion lugejatega oma kogemust alates hetkest, kui tal diagnoositi rinnavähk, selle ravist ja tervenemisprotsessist ning silmiavavaid spirituaalseid taipamisi, mida see periood tema jaoks kaasa tõi. Siin on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevusi ja samal ajal toimuvatest vaimseid õppetunde ning kogemusi nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks.

Tanja… Kes ta on? Kas laulja, kes tantsib, või tantsija, kes laulab? Kui seda tema enda käest küsida, ütleb ta vastuseks “Ma olen meelelahutaja, artist. Ja see, mida ma laval teen, on artistimine!”. Alates hetkest, kui Tanja pooleteiseaastasena ema käte vahelt plehku pani ja esimest korda lavale ronis, kuni Eurovisiooni ja Eesti suurimatel lavadel esinemisteni välja on Tanja olnud Meelelahutaja suure tähega. Artist kogu hingest, kelle suurim soov on inimeste meele rõõmsaks tegemine. Selles raamatus räägib Tanja oma loo. See on lugu suurtest ja imepisikestest lavadest, publikusse lennanud kingadest ja selja pealt lõhki kärisenud kostüümidest, tagasilöökidest, suurtest õnnestumistest ja rõõmupisaratest. Aga eelkõige on see lugu Kohtla-Järve tüdrukust, kelle suureks unistuseks oli lauljaks saada. Ja kui midagi väga-väga tahta, võib juhtuda, et elu pakub sulle rohkem, kui sa tahta oskasidki… Raamatus saavad sõna ka Tanja sõbrad ja teekaaslased, kes on olnud tema kõrval nii heas kui halvas. *** “Minu isa Eno Raud sõnastas ühe hea raamatu peamised tingimused nii: sul peavad olema põnevad tegelased, kes satuvad huvitavatesse seiklustesse, kõik muu tuleb seejärel juba iseenesest. Tanja raamatus on mõlemad tingimused täidetud. Siin on särav ja mitmetahuline kangelanna, keda elu ühest seiklusest teise paiskab, olgu kusagil Kohtla-Järve kõrvaltänaval või Eesti tuntuimatel lavadel. Tanja lood on kaasahaaravad ning pole vahet, kas ta esitab neid lauldes või – nagu nüüd selgub – kirjutades. “Milles on süüdi taburet” haarab esimeselt leheküljelt ja laseb lugejast lahti alles viimasel, ning midagi paremat on ühelt raamatult võimatu tahta. Osalesin kunagi koos Tanjaga ühel räpiduellil ja olin enne show algust veidi mures, kuidas ta mu räigevõitu sõnastatud rünnakutele reageerib. Ta pareeris mu verbaalsed hoobid elegantsi ning enesekindlusega, millesarnast polnud varem ega ole ka hiljem näinud. Kohtla-Järve peaväljak hakkab varem või hiljem Tanja nime kandma, pigem varem.” – Mihkel Raud

"Oli kord noor, teatrist unistav tütarlaps, kes palus armast Jumalat, et talle lubataks kas või üksainuski kord astuda üle uhke "Vanemuise" lava, enne kui tol ajal ennustatud "sabaga täht" selle patuse maailma hukutab. See tütarlaps olin mina ja mulle lubati palju rohkem kui vaid üks kord astuda ihaldatud kunstitempli lavale. Ja mitte üksnes "Vanemuise", vaid ka "Endla", "Estonia" ja "Draamateatri" lavadele. Ning hiljem veel veidi kaugemalgi, siinpool Soome lahte vennasrahva maal samuti. Tervelt nelikümmend aastat anti mulle. See oli küll pikk aeg, kuid kunas saab inimlaps küllalt Veel ja veel igatses ta lisa. Ta unistas isegi tollest "ümmargusest arvust", viiekümnest aastast, poolest sajandist. Kuid Kõigevägevam määras teisiti."