Kõvas köites valimik näidendeid

Raamat tuntud filmi-, teatri- ja telerežissöörist ning teatripedagoogist Grigori Kromanovist (1926-1984). Mälestusi andekast, inimlikust, hellast, ausast ja kompromissitust inimesest jagavad temaga aastaid koos töötanud inimesed, koolikaaslased, sõbrad. Raamat sisaldab G. Kromanovi artikleid, kirju, märkmeid. Illustreeritud fotodega. Mõeldud kõigile teatri- ja filmihuvilistele.

See on esimene eestikeelne raamat, mis käsitleb terviklikult XX sajandi muusika arengu- ja ajalugu. Õhtumaade muusika all on mõeldud Euroopa ja Ameerika helikunsti, samas kuuluvad sinna ka mõned heliloojad, kes oma päritolult on küll Aasiast, kuid kelle looming seondub siiski euroopaliku kultuuritraditsiooniga (näiteks Jaapani helilooja Takemitsu). Autor on lähenenud rikkalikule materjalile, nagu seda on XX sajandi muusikalugu, mitte niivõrd heliloojate, kuivõrd muusikastiilide kaupa. Seega on raamatus tähelepanu keskmes muusikavoolud ning sealt lähtuvalt muidugi loovisiksused. Temaatiliselt algab raamat hilisromantismi (G. Mahler) käsitlusega ning lõpeb avangardismijärgse nüüdismuusika klassikute tutvustamisega (Reich, Glass, Andriessen). "Õhtumaade muusikalugu" III on raamat, mida saavad oma töös edukalt kasutada nii gümnasistid, keskkooli muusikaõpetajad kui ka keskastme muusikalise erihariduse ja muusikalise kõrghariduse omandajad. Raamatus on palju noodinäiteid ja rohkesti illustratsioone. Haridus- ja teadusministeerium kinnitab: õpik vastab riiklikule õppekavale.

Uue EMBL-i väljaandmise mõte sündis sajandivahetusel, kui 1990. aastal ilmunud EMBL oli muutumas harulduseks ja vajadus uue, täiendatud trüki järele oli ilmne. Entsüklopeediakirjastus oli vahepeal välja andnud mitme valdkonna biograafilisi leksikone ning kui muusikud uuesti ette võeti, seati ülesandeks talletada Eesti muusikamaastikku nii ajas kui ka ruumis võimalikult laiahaardeliselt. Sel põhjusel sai märksõnastiku aluseks mitte niivõrd eelmine EMBL oma 699 artikliga, kuivõrd selle kolleegiumi juhi Avo Hirvesoo 1989 koostatud “Eesti muusikute märksõnastik", milles oli u. 1500 nime. Lisatud on loomeliitude uusi liikmed ja professionaalsete muusikakollektiivide staažikaid töötajaid (solistid, orkestrandid, koorilauljad) ning mitmesuguste erialaühenduste (EKÜ, EMTS-i, EELK Kirikumuusika Liidu, Eesti Klaveriõpetajate ja Keelpilliõpetajate Ühingu, Eesti Jazziliidu, Eesti Muusikakoolide Liidu, ERRS-i jt.) soovitatud muusikuid – kokku enam 3000 süva-, levi- ja rahvamuusikut, heliloojat, muusikateadlast, -pedagoogi ja -tegelast.