
Eesti iseseisvuse sünd 2. osa
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Raamatu seisukord | rahuldav - kaantel murdejooned |
Autor | Eduard Laaman |
Ilmumisaasta | 1992 |
Keel | eesti |
Kirjastus | Faatum |
Köide | pehmekaaneline |
Kujundaja | Henno Käo |
Lehekülgi | 200 |
Sarnased tooted
1938. a. töötas Eesti politseis 1791 ametnikku, neist välispolitseis 1386, kriminaalpolitseis 157, poliitilises politseis 112, Politseitalituses 31, Politseikoolis 5. Politseid juhtinud isikud on siiani vähetuntud. Nemad ei saa enam rääkida ei endast ega oma ajast. Seda peame tegema meie ja peaaegu 60 aastat hiljem. Raamatu eesmärgiks on jäädvustada eelmise iseseisvusaja kõrgemate politseiametnike elulugude kaudu osake Eesti politsei ajaloost. Nende inimeste elutöö, nimed ja näod püüdis nõukogude aeg rahva mälust kustutada. Olgu see raamat omalaadseks mälestusmärgiks neile, kellest me nii vähe oleme teadnud.
Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9./10. märtsil 1944.
Enam kui pool sajandit lahutab meid Tallinna suurpommitamisest 9./10. märtsil 1944. aastal. Sel ööl toimunud Nõukogude lennuväe rünnak ei ole võrreldav ühegi varasema sõjasündmusega Tallinna sajanditepikkuses ajaloos. Ahervaremed iidses vanalinnas, kahjutules hävinud linnaosad, sajad inimohvrid ja kümned tuhanded peavarjuta jäänud tallinlased, hävinud kultuurivarad, purustatud koolid ja haiglad midagi taolist polnud vana hansalinn varem kogenud. Märtsipommitamine on eesti rahva ajaloolisse mällu jätnud sügava jälje. Vaatamata Tallinna taastamisele pärast sõda meenutavad tühemikud ja varemed Tallinna südames ikka veel rünnaku koledusi. Raamatu koostajate eesmärgiks ei olnud rangelt akadeemiline allikapublikatsioon, vaid laiemale auditooriumile suunatud kogumik.