Käesolevas õpikus on 32 õppetundi. Iga õppetund koosneb põhi- ja lisalektüürist, mis on pühendatud ühele või mitmele prantsuse kirjanikule, kelle loomingust valitud tekstide abil antakse ülevaade prantsuse belletristlikust kultuurist renessansist tänapäevani. Põhilektüüri jutustav tekst on varustatud sõnastiku ja kommentaaridega. Raamatu eesmärk on viia õppur kontakti prantsuse kirjakeelega, s.o õppida lugema prantsuse keeles ilmunud originaalteoseid. Õpik on määratud nii iseõppijaile kui ka keeltekoolis ja fakultatiivkursustel õppijaile. Kirjanikest tulevad vaatluse alla Anatole France, Guy de Maupassant, Jules Verne, Jean de la Fontaine, Jacques Prévert, Vercors, Jean-Jacques Rousseau, Voltaire, Alphonse Daudet, Charles Perrault, Madame de Sévigné, Montesquieu, Pierre Daninos, Georges Brassens, Denis Diderot, André Theuriet, Edith Piaf, Antoine de Saint-Exupéry, Jacques Brel, Victor Hugo, Alphonse Allais, Moliere, Prosper Mérimée, Jules Renard, Honoré de Balzac, George Sand, Francois de la Rochefoucauld, Gustave Flaubert, André Maurois, Albert Camus, Eugène Ionesco, Marcel Proust, Marcel Aymé. Lisaks sisaldab õpik luuletusi sellistelt autoritelt nagu Guillaume Apollinaire, Georges Brassens, Jacques Brel, Charles Baudelaire, Léo Férré, Jean de la Fontaine, Alfred de Musset, Jacques Prévert, Arthur Rimbaud, Paul Verlaine.

Õpiku 40 õppetükki sisaldavad lugemispalu, grammatikat ja harjutusi. Harjutused on valitud selliselt, et nad kinnistavad omandatud sõnavara ja grammatikat. Tõlkeharjutuste võti antakse raamatu lõpus. Õpiku on ka grammatikatabelid, tähestikuline rootsi sõnade register ning lühike, õpiku sõnavara hõlmav eesti-rootsi sõnastik. Õpik on mõeldud kõigile rootsi keelt õppijaile.

Algselt 1945. a. Rootsis ilmunud ja eesti pagulastele mõeldud keeleõpiku kordustrükk.

Kirjakeele sõnaraamat, mis hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara. Tänapäeva keele sõnaraamat, mis hõõlmab keelt, mida me praegu räägime ja kirjutame, XXI sajandi alguse keelt. Suunav ja soovitav sõnaraamat, mille autorid mitte ainult ei kirjelda keelendeid, vaid ka hindavad; mis on hea ja mis halb keel. Kirjakeele normi alus kogu Eesti ühiskonnale. "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999" uuendatud väljaanne, mis jätkab 1918. aastal alustatud eesti õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni. Tollel ligi 90aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisjärgu ja loojate nägu, nii ka käesolev. Õigekeelsussõnaraamatu tüüpi on täiustatud, sisu ja mahtu kasvatatud. Võrreldes "Eesti keele sõnaraamatuga ÕS 1999" on märksõnadeks ja sõnaartiklite sisse lisatud ligi 5000 sõna. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda.