XXVIII suveolümpiamängude kroonika nii sõnas kui pildis. Raamatu lõpuosas iga spordiala paremiku kohta statistilised andmed. Illustreeritud mustvalgete ja värviliste fotodega.

Põnevad juhtumised, pildid ja faktid 1988-2018. Kuidas sündis Eesti suurim naistejooks? Kuidas kujunes vaid paarisaja naise osavõtul alustanud liikumisüritusest üle-Eestiline suursündmus? Meenutavad maijooksu korraldajad ja maijooksjad. --- Pool tundi enne starti ulatub järjekord registreerimislaua taga raadiotorni eest mitmekümne meetri kaugusele iidsete hõbepajude alla. Aga naisi üha tuleb ja tuleb: nooremapoolseid, keskealisi, päris plikaohtu, sekka mõni kuue- ja seitsmekümnenegi. "Hakkasin Võru alt juba enne kella viit tulema. Häälega! Ei, päris hästi läks, Mäo kandis oli pikem passimine, aga selle-eest tõi üks Žiguli-mees mu päris siia lauluväljaku värava ette kohale," sädistab üks seljakotiga linalakk õnneloositalongi täites. "Jessas! Viimati jooksin keskkooli kehalise kasvatuse tunnis, ei tea küll, kuidas ma täna need kilomeetrid ära joosta jaksan," muretseb keegi neljakümnendates dressipükse sääri mööda ülespoole rulliv naine.

Teine kogumik portreid eesti olümpiamedalistidest tutvustab Kristjan Palusalu, Rein Auna, Jaak Lipso, Georgi Zažitski ja Aavo Pikkuusi spordibiograafiaid.