Valimik sisaldab Andres Langemetsa töid aastaist 1972-1987. Põhiosa artiklitest on kirjutatud viimasel aastakümnel. Tööd paistavad silma kõrge kirjandus- ja kirjutamiskultuuri poolest. Autori kriitilisi käsitlusi ilmestab avar vaatenurk, analüüsi selgus, väitluste ning järelduste rahulik argumenteeritus.

Sageli küsitakse Vargamäed külastades, kas kõik oli elus nii nagu romaanis. Siis selgubki, et koguni mitte. Kirjanik ei kopeerinud elu, vaid võttis sealt materjali ja vormis seda oma kunstiliste kavatsuste järgi. Paljud sündmused ja olukorrad kujunevad romaani-Vargamäel sootuks teisiti, kui nad toimusid omal ajal tegelikkuses. Kirjaniku isa pole kunagi sõbrutsenud oma saunamehe naisega ega temaga naitunud. Ei teata Jussi, kes oleks end üles poonud. Ei mäletata, et mõni sulane oleks lasknud Pearut läbi peksta. Ja Pearu kohta kinnitatakse, et ta pole kunagi kaevuraketele istunud...Selles raamatus viib Ilmar Sikemäe lugeja A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevusmaile, jutustades suurteose tegelaste algkujudest, Vargamäe minevikust ja tänapäevast.

Ivar Ivask (1927–1992) on Välis-Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Ta on avaldanud kaheksa luulekogu ja Ilmamaa kirjastusel on "Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud tema raamat "Tähtede tähendust tunda", mis sisaldab esseistikat ja uurimuslikke artikleid eeskätt eesti kirjandusest. Selle raamatu varaseimad kirjutised on Ivaski kirjanduskäsitlused 1950-ndate algupoolelt – hispaania luulest, Jorge Guillénist ja García Lorcast. Valik lõpeb pikema reisikirjaga 1988. aastast. Siia vahele mahuvad pikemad ja lühemad mõtisklused läti ja leedu, kreeka ja itaalia, prantsuse ja hispaania, soome ja ladina-ameerika kirjandusest, Nobeli auhinna telgitagustest, jaapani luulest, india kirjaniku Raja Rao romaanidest ja rohkesti muudki. Peale mõne erandi pärinevad siinsed artiklid Ivaski väljaantud kirjandusajakirjast.

Marina Tsvetajeva (1892-1941) oli üks XX sajandi suurimatest kirjanikest. Kuid tema saatus oli üks oma aja traagilisemaid. Euroopa kaasaegse ajalooga lahutamatult seotud elule jätsid oma jälje kaks maailmasõda ja kahe totalitaarse režiimi esiletõus. Esimene maailmasõda uputas verre luuletaja kodumaa Venemaa, kuis toimus Oktoobrirevoultsioon, tuues kaasa kaose ja näljahäda, seejärel kodusõja ja terrori. Üks Tsvetajeva tütardest suri nälga ja kurnatusse. Tema abikaasa võitles valgete poolel punaste vastu ja pidi minema pagulusse. Et mehega taas kokku saada, lahkus ka Tsvetajeva kodumaalt. Hiljem, kui perekond elas Pariisis, vahetas mees poolt – temast sai nõukogude salaagent ja ta osutus seotuks poliitilise mõrvaga.