Õhk on nähtamatu. Õhk on kõikjal. Õhus hõljuvad uskumatud ja võimsad lood. Püüdke paari sekundi jooksul teraselt jälgida oma kopsudest väljuvat õhku, nagu oleks see teie viimane hingetõmme. Mida te selle õhu kohta tegelikult teate? Õhk ühendab meid minevikuga. Paar teie järgmises hingetõmbes sisalduvat molekuli võisid osaleda Esimeses maailmasõjas, näha pealt 11. septembri sündmusi või Berliini müüri langemist, aga ehk olid need ka Julius Caesari huku tunnistajaks. Jalutuskäik läbi ajaloo toob ilmsiks, kuidas õhk on kujundanud Maa väljanägemist ja inimkonna arengut ning käivitanud revolutsioone ja kuidas see mõjutab endiselt kõike, mida me oma maises elus ette võtame. Keerulisi keemilisi valemeid asendavad selles raamatus uudishimulikud teadlased, radioaktiivsed sead, Moulin Rouge'i kõhutuulekunstnik, keevitaja-murdvaras, õhupallilendurid, Roswelli UFO-legendi loojad ning hulk teisi värvikaid (ja aroomiküllaseid) tegelasi.

Raamat "Jäljed kivil" jutustab sellest, kuidas sündis Maa, kuidas tekkisid temal mandrid ja ookeanid, jõed ja mäed, vulkaanid ja jääliustikud, kuidas Maa peal ilmus ja arenes elu esimestest ainuraksetest organismidest ja vetikatest kuni kõrgemate taimedeni ja imetajate loomadeni.

Kui raamatu autor Mark Stevenson kavatseb elada saja-aastaseks, siis praegused transhumanistid on sihiks võtnud elada tuhat aastat. Päikeseelekter on viimaks kohal ning algab elektrivõrgust vabanemise revolutsioon. Juba praegu saab siirdamiseks kasvatada asenduskehaosa patsiendi enda tüvirakkudest. Nanotehnoloogia pöörab elu pea peale, masinad muutuvad sõbralikuks ja internetist saab inimese heaks töötav labor. Tulevikumaailm on tänu teadusele senisest parem paik, kus energiakriis on saanud lahenduse, kliimamuutuse mõjud on taandunud ja inimesed käivad puhkusel kosmosehotellis. Kuidas see kõik on võimalik? Lugege ja te saate aimu.

Miks puit ei ole nõrgem ning teras tugevam? Miks klaas mõnikord puruneb kildudeks, aga mõnikord paindub nagu vedru? Miks laevad murduvad pooleks? Mis on vedelik ja kas siirup on vedelik? Kõik need küsimused puudutavad materjalide loomust ja nendega tegeldakse tugevusõpetuses. Professor Gordoni jutustus sellest kiiresti arenevast teadusharust, mis mõjutab juba kõige erinevamaid elualasid, demonstreerib väga ilmekalt seda, missugusel viisil teadlased lahendavad oma probleeme.