Eesti Teaduste Akadeemia artiklikogumik

Autorile omases ladusas käsitluslaadis tutvustatakse tähtsamaid metalle ja mittemetalle, nende ühendeid ning sulameid. Elementide ja ühendite kasutusalad on esitatud keemia kui teaduse arengu taustal. Vaadeldakse nende tähtsust tööstuses, kosmonautikas, tuumaenergeetikas, põllumajanduses ja meditsiinis. Käsitletakse kuuma- ja korrosioonikindlaid, ülitugevaid ja ülikergeid sulameid, magnetmaterjale ning teisi eriomadustega aineid. Kirjeldatakse uusi tehnoloogilisi meetodeid. Pakub huvi laiale lugejaskonnale.

Autor käsitleb igakülgselt elu, eriti mõistusliku elu tekkimise tõenäosuse, võimalikkuse ja arengu probleeme universumis. Lähtepunktideks on mateeria üldise arengu seadused, kosmogoonia, astronoomia, planetoloogia, füüsika, keemia ja bioloogia mitmesugused avastused. Käsitlemist leiavad Maa-väliste tsivilisatsioonide olemasolu ning nendega kontakti loomise võimalused kaasaja teaduse ja tehnika tasemel või tulevikus. Kirjutatud üldarusaadavas, isegi põnevas vormis, jäädes aga seejuures range teaduse pinnale.

Aastal 2015 puhkenud pagulaskriisi järelkaja viis Johannes Krause'i ja Thomas Trappe'i mõttele kirjutada teadusprisma abil raamat suurtest migratsioonilainetest, mis on meid eelajaloolisest ajast saati kujundanud. Kuigi esimesest pöördelisest migratsiooni­lainest on möödunud tervenisti 8000 aastat, hakkavad alles nüüd vaikselt selguma selle täpsemad üksikasjad. Seda suuresti tänu arheogeneetikale, noorele teadusharule, mis on küll alles tuult tiibadesse saamas, kuid on hoolimata sellest juba pakkunud määratul hulgal uusi teadmisi. Teadmisi näiteks igihaljast Balkani marsruudist ning iidsetest konfliktidest, mis on rännetega paratamatult kaasnenud, kuid paljust muustki. Sisserändajad on Euroopale jätnud kahtlemata tuntava jälje. On ju migratsioonilugu ka haiguste ajalugu – olgu selleks kas või katk, mis ulatub tagasi kiviaega. Kole taud tappis küll nagu loogu, ent sillutas samas teed inimestele, kelle järeltulijad juhatasid sisse pronksiaja. Kuigi "Meie geenide pikk reis" puistab põnevaid argumente nii migratsiooni poolt kui ka selle vastu, jõuavad autorid tõdemusele, et liikumine on inimese põhiloomuses. Nad on veendunud, et ka tulevikus on meie arengu peamine mootor üleilmne ühiskond, mis on aastatuhandete jooksul end juba korduvalt õigustanud. Eelkõige siin, Euroopas. "Meie geenide pikk reis" on kahe autori koostöö vili. Johannes Krause kuulub arheogeneetikas maailma tunnustatuimate asjatundjate hulka ning on Jena Max Plancki inimajaloo uuringute instituudi direktor. Kaasautori Thomas Trappe´i ülesandeks oli Krause´i tarkusevaramu ühtseks jutustuseks põimida, nüüdisaja konteksti paigutada ning päevapoliitiliste vaidlusküsimustega siduda.