Ülevaade Eesti raadioringhäälingu ajaloost eri võimude all.

Sakari Nupponen käsitleb oma raamatus Viru hotelli Eesti taasiseseisvumise ajal ja pärast seda, kuid värvikaim pilt on antud ikkagi 1970-1980. aastatest. Ja selles pole autor süüdi – Viru legendaarsed ajad jäävadki sinna, aastakümnete taha.

Faktitiheda ülevaate raamatukogu tegevusest leiate H. Jürmani ja H. Peeba koostatud brošüürist "Tallinna Keskraamatukogu 1907-1995"

Miks oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist? Kes on Islandi algatuse taga seisnud mees? Miks ta rääkis meie eest, kui meie hääl oli vaigistatud? Selles raamatus õpime seda inimest tundma. Jón Baldvin Hannibalsson, Islandi välisminister, pühendab meid sellesse, mis juhtus siis, kui Nõukogude Liit püüdis vabadusvõitlust maha suruda, ja mis toimus pärast kulisside taga. Jón Baldvin on kirglik sotsiaaldemokraat, kes räägib väikeriikide solidaarsusest, Põhjamaade mudelist ja neoliberaalide väljakutsest sellele. Samuti kirjeldab ta, kuidas kasvav ebavõrdsus ohustab meie demokraatiat, ja õpetab, mida selle vastu ette võtta. Pärast riigipöördekatse nurjumist Moskvas 1991. a augustis tekkis Moskvas võimuvaakum ja Läänes peataolek. Hannibalsson haaras initsiatiivi, algatas Balti riikide taasiseseisvumise tunnustamise protsessi ja muutis selle pöördumatuks. Tänutäheks Eesti iseseisvuse tunnustamise eest, mis on nüüdseks legendaarseks saanud, nimetati Eesti Vabariigi Välisministeeriumi hoone esine väljak 1998. aasta augustis Islandi väljakuks. Jón Baldvin Hannibalsson on Islandi poliitik. Ta oli Islandi Sotsiaaldemokraatliku partei liider 1984–1996. Aastatel 1987–1995 oli ta rahandusminister ning seejärel välis- ja väliskaubanduse minister. Välisministrina taotles ta iseseisvuse taastanud Balti riikidele visalt toetust NATOs ja mujal. Tänutäheks toetuse eest on talle antud kõigi Balti riikide kõrgeimad autasud. Rahandusministrina jääb ta alatiseks meelde Islandi maksu- ja riigitulude süsteemi täieliku ümberkorraldajana. Välis- ja väliskaubanduse ministrina juhtis ta Islandi läbirääkimisi EL-iga Euroopa Majanduspiirkonna küsimuses (1989–1994), millest sai Islandi majandusliku jõukuse suurim tugisammas. Jón Baldvin Hannibalsson õppis majandust Edinburghi ja Stockholmi ülikoolis ning pääses Fulbrighti stipendiaadina Harvardisse. Ta kirjutab ohtralt majanduspoliitikast, haridusest ja rahvusvahelistest asjadest, nii kodu- kui ka välismaal.