Albumisse on koondatud laulupeol peetud kõned, pöördumised sm. Stalini poole, artiklid esimesest laulupeost pärast sõda, ülevaade osalevatest kooridest, laulupeo kajastamine raadios ja televisioonis, osavõtjate muljed, väliskülaliste sõnavõtud, hinnangud, kunstilisi probleeme käsitlevad kirjutised jms. Illustreeritud fotodega

Raamat annab põhiteadmisi ühiskonnaelu ametliku korralduse olemuse ja selles toimivate seaduspärasuste kohta. Käsitletakse sotsiaalse reaalsuse, sotsiaalse süsteemi ja sotsiaalsete nähtuste ilminguid, olemust ja tähendust. Vaadeldakse ka põhiteadmiste rakendamise võimalusi konkreetse ametliku korralduse projekteerimiseks ja mõõtmiseks. Raamat võiks pakkuda huvi kõigile, kelle töö eeldab ametliku korralduse loomise või selle asjakohasuse analüüsimise oskust. Samuti kõigile neile, kes tahavad ühiskonnas toimuvat mõista ning leida sotsiaalsetele probleemidele konkreetseid korralduslikke lahendeid.

João Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle feminiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate "Eesti ilu välimäärajast" vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, nagu noorte väljaränne, üksikemadus, Facebooki-maania, tragid väikelinna tüdrukud, mõõduvõtt soomlastega, homofoobsed eelarvamused, Eesti naiste kiindumus roosadesse toonidesse. Ja palju muud. João Lopes Marques on Eestis elav Portugali kirjanik. "Eesti ilu välimääraja" on tema sulest juba kolmas raamat, mis vaatleb ja analüüsib elu meie väikeses konnatiigis. Varem on ilmunud "Minu ilus eksiil Eestis" ja "Minu väga ilus eksiil Eestis". João lugusid iseloomustab pehme huumor, tema iroonia pole ründav, puudub tigedus ja agressiivsus, mida tänapäeval kahjuks nii tihti näeb. Siin raamatus on lugemisvara, mida saab mõnuga, jalad seinal, nautida.

NSV Liidu ühe väljapaistvama keeleteadlase, filoloogiadoktor Mihhail Steblin-Kamenski skandinavistika-alased uurimused on leidnud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka raja taga – seda tõendavad Stokholmi Kuningliku Ülikooli ja Reikjaviki Ülikooli audoktori tiitlid. Teadusliku ja pedagoogilise töö kõrval on Leningradi Riikliku Ülikooli skandinaavia keelte kateedri juhataja prof. Steblin-Kamenski kirjutanud ka mitmeid populaarsema sisuga teoseid. Üks neist on käesolev raamat.