Monograafia eesmärk on anda žanri üldistatud arengulugu aastail 1900-1940.

Eestimaa Rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellingshauseni mälestusteraamat annab huvitava ja põhjaliku ülevaate rüütelkonna ja selle juhtide tegevusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Raamatut läbiv teema on baltisakslaste võitlus üha tugevneva keskvõimu surve (venestamise) vastu. Selles tugineti eriõigustele, mis olid saadud 1710. aastal, kui Peeter I liitis siinsed alad Venemaaga. 1917. aastal, kui tsaar Nikolai II kukutati, leidsid rüütelkonna juhid, et sellega on nad vabastatud lojaalsuskohustusest ja hakkasid meeleheitlikult otsima võimalust, kuidas ühendada Venemaa Läänemereprovintsid Saksamaaga. Suhtudes eestlastesse, eriti talupoegadesse, küll üldiselt heatahtlikult, kuid olles sügavalt omandanud balti parunite põlise veendumuse, et nemad on kutsutud ja seatud siinset põlisrahvast valitsema ja õpetama, ei suutnud ega tahtnud Ed. v. Dellingshausen möönda, et eestlased suudavad oma rahvusriigi rajada. Bolševike võimuhaaramine Venemaal, 1918. a. revolutsioon Saksamaal ning eestlaste üha tugevnev iseseisvusvõitlus lõpetasid rüütelkonna tegevuse 1918. aastal. Elu lõpuaastad veetis Ed. v. Dellingshausen Saksamaal, tegutses sealsetes baltisakslaste organisatsioonides ja kirjutas memuaare. Illustreeritud arhiivifotodega.

Teine valik raadioajakirjanik Lembit Lauri poolt Eesti Raadiole tehtud saadetest "Kirjutamata memuaare" jätkab meie kaasaegsete, huvitava elusaatusega inimeste mälestuste avaldamist.

Esimesi Eesti diplomaate Üllatav, et Eestimaal leidub veel kirjamees, kellest paljud tänapäeva lugejad pole midagi kuulnud, liiatigi tema raamatuid lugenud. See mees on Ferdinand Kull, kes avaldas ajavahemikul 1933-1940 neli raamatut. Siinsesse teosesse on koondatud ühiste kaante vahele tema kaks arvestatavamatteost, mis ilmusid algselt järjejutuna ajalehes "Vaba Maa" 1932. aastal ning raamatuina 1933. aastal. Need pajatavad autori sündmusterohkest elust Eestis mitmel võimuperioodil, põigates üsna sageli ja kauaks välisriikidesse, eriti Prantsusmaale. Lugeja saab täiendada oma teadmisi XX sajandi algul põhiliselt Tartus vähemusnoorte seas omaks võetud meelsuse ja sellest johtuvate tegude kohta. Võimalik, et kunsti- ja kirjandushuviline leiab tõsiasju Eesti ja välisriikide tuntud kultuuriinimestest. Kindlasti aga avastab ajaloohuviline raamatust Eesti Vabariigi sünni, tunnustamise ja püsimisega seotud fakte, mille hindamine jäägu asjatundjate hooleks.