1991. aasta jaanuarikriis Leedus ja Lätis vallandas sündmusteahela ka Eestis. Just selle kriisi tulemusel lõi vabariigi valitsus alternatiivse sidesüsteemi ja oma salajase sidekeskuse. Et telefoni- ja raadiosidet hoiti Moskva keskvõimu ja KGB erilise kontrolli all, tuli Eesti valitsusel teha ettevalmistusi oma sidesüsteemide loomiseks eriti suure saladuskatte varjus. Juuliks olid Toompea lossi pööningule paigaldatud vajalikud antennid ja valitsuse salajane raadiosidekeskus võis alustada ööpäevaringset tegevust. Sealt rajatud salajased telefoniühendused valitsuse sidekeskusega Kosel ja Rapla sidesõlmega andsid väljapääsu üle-eestilisse telefonivõrku. Valitsus ei unustanud ka elektroonilisi kommunikatsioonikanaleid. Toompealt suundus salajane liin Tallinna teletorni Vikerraadio saatjasse, mis lubas vajadusel kasutada otse-eetrit. Pika Hermanni torn sai Eesti Raadio ja ETV varusaatjad. Ettevalmistused käisid saadete jätkamiseks konspiratiivkorteritest. Mõnigi plaan jäi veel paberile, sest Eestist möödus kriis kardetust leebemini, osa plaanidest läks aga käiku sama aasta augustis. Noil päevil ei teadnud keegi, mis võib juhtuda homme, juba täna mõne tunni pärast...

840-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites dokumentide kogumik (eesti ja vene keeles) 1. osa

Teos räägib sellest, kuidas Eesti ja Soome uuesti teineteise leidsid ning milline paistis meie taasiseseisvumine Soomest vaadatuna. Aeglane, kuid kindel kontaktide taastumine, uued lõuna ja põhja tee kulgejad, Eesti tõus laulvas revolutsioonis – kõik see moodustab raamatu sisu. Mida me teadsime teineteisest 1950. või 1960. aastatel ja sealt edasi? Kuidas info liikus ja kes olid need soomlased, kellel oli Eesti meeles ka siis, kui läbikäimine oli katkenud? Raamat üritab neile küsimustele vastata. Lennart Meri tegevus "eksiilvälisministeeriumis" Mariankatul 1991. aasta augustis moodustab raamatus omaette peatüki, nagu ka pingeline ülesehitustöö – suursaatkonna taasloomine meie endises saatkonnahoones Kaivopuistos. Eestlastele peaks huvi pakkuma ka meie oma lähimineviku meenutamine, kahekümne aasta taguste sündmuste objektiivsusele püüdlev käsitlus. Raamatus on hulgaliselt varem avaldamata haruldasi fotosid.

Käesolev raamat on kirjutatud eesmärgiga äratada huvi allveearheoloogia vastu. Sukeldumine akvalangiga Läänemere meresõidu- ja Eesti muinasajaloo uurimiseks on vajalik ja äärmiselt köitev tegevus. Nii viikingite kui ka keskaegsete laevavrakkide kõrval ootab avastajaid ka eestlaste muinaslaev. Raamat allveearheoloogilistest uuringutest Läänemere külmades vetes, sealhulgas Eesti NSV vetes, on mõeldud arvukale lugejaskonnale, eriti aga ajaloohuvilistele, meresõpradele, kaluritele ja allveespordihuvilistele.