"Raamat" on nii huvitav lugemine kui hariv seltskonnamäng kõigile suurtele raamatusõpradele. Nende kaante vahel on 800 valikvastuste ja selgitustega küsimust Eesti ja kogu maailma kirjanduse kohta. Kui on soov oma kirjanduslikud teadmised mitmekesi proovile panna, tuleb liikuda läbi raamatu täringut visates, järjehoidjatega järge pidades ja kordamööda küsimustele vastates. Et rohkem põnevust oleks, tuleb täita ka lisaülesandeid. Kes esimesena õnneliku lõpuni jõuab, on võitja. "Raamat" on mõeldud kõigile kirjandushuvilistele, küsimusi on nii kergemaid kui raskemaid, kuid osad kirjandusteaduse ja muude huvitavate kirjandusega seotud faktide kohta käivad küsimused on maiuspalaks tõelisele kirjandusgurmaanile. Raamatuga käivad kaasas ka mängujuhis, järjehoidjad ja täring. Põnevat lugemist ja elamusterohket mängimist!

Memuaristika. Tõlkekirjandus. Kordustrükid. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.

Nobeli 1999. aasta kirjandusauhinna laureaat Günter Grass (1927–2015) jutustab selles teoses kirkalt ja detailselt endast, oma ajast ja jõudmisest oma maailmakuulsa romaani "Plekktrumm" (1959) sünnini. Oma lapsepõlve lõpust kadunud vabalinnas Danzigis seoses Teise maailmasõja puhkemisega. Mundripoisist, kes tahab väga pääseda allveelaevale, ent leiab end pärast sõja lõppu hoopis nälgimas sõjavangilaagris. Noormehest, kes pühendub ühtviisi jõulise kirega nii kujutavatele kunstidele ja kirjandusele kui ka naistele. "Mälusibula" paljude kihtide vahel on peidus lugematu arv kogemusi ja inimesi, portreesid oma perekonnast, sõpradest, õpetajatest ja sõjakaaslastest. Kõigest läbielatust sündis "Plekktrummi" kummaline peategelane Oskar Matzerath, kuid see andis inspiratsiooni ka Grassi muudele teostele. Oluline osa on teoses söömisel ja toiduvalmistamisel. Sõja-aastate nälja ja viletsuse kujutamisel ning uhketel pidusöökidel, mida Grass annab nii tõelistele kui ka ajaloost ja kirjandusest küllakutsututele. Sibula koorimine on kujund mälu ekslikkuse ja puudulikkuse kohta. Alati jääb mäletajal kestma kahtlus, kas tema elus ja ajaloos võis olla ka teisi detaile ja variante kui need, mida mälusibul välja annab.

"Üldkeeleteaduse kursus" põhineb šveitsi keeleteadlase Ferdinand de Saussure'i (1857–1913) loengutel, mille tema õpilased 1916. aastal raamatuks vormistasid. Tegemist on ühe kõige tähtsama teosega keeleteaduse ajaloos, mis pani aluse strukturaallingvistikale, ent ühtlasi on see inspireerinud ja mõjutanud humanitaarteaduste arengut 20. sajandil üldiselt. "Üldkeeleteaduse kursusest" pärineb terve rida mõjusaid mõisteid ja mõtteid, sh keele ja kõne eristus, keele käsitamine märgisüsteemina, tähistaja ja tähistatava arbitraarne suhe jne. Raamat on oluline nii Tartu-Moskva semiootikakoolkonna kui ka prantsuse strukturalistliku ja poststrukturalistliku teooria mõistmiseks. Tõlke aluseks on Tullio de Mauro (1932–2017) kommenteeritud väljaanne, samuti on teos varustatud Ekaterina Velmezova pikema järelsõnaga.