Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, varastatud ja röövitud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest...Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest.

Nõmme Heakorra Selts kuulutas 2008. a. välja ausamba konkursi seltsi asutajaliikme ja Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni mälestuse jäädvustamiseks. Konkursi võitsid skulptor Aivar Simson ja arhitekt Kalev Lepik. Alates Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäevast seisab Mustamäe veerul pronksist mees, kel käed ja süda avatud Nõmmele ning rinnal kiri «Seie saagu lenn!». Raamatus vaadeldakse Nikolai von Glehni kuju valmimislugu ning antakse ülevaade Nikolai von Glehni elust ja tegevusest, lossi taastamisest pärast sõda ning Nikolai von Glehni järeltulijate külaskäikudest Nõmmele.

Raamat kaasneb näitustega "Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa" ja "Leonora Carrington" Kumu kunstimuuseumis (21.06.–03.11.2024). Euroopa ja Ameerika kultuurimällu on pikalt kuulunud teadmine, et Christoph Kolumbus "avastas uue maailma" 1492. aastal. Täna on eurooplaste vallutuslugu Ameerika mandril kuumade arutelude teemaks, Kolumbuse kujud langevad ning koloniaalperioodi kunst, aga ka Ladina-Ameerika ajalugu laiemalt, annab võimalusi uuteks tõlgendusteks ja näitusteks. Eestis näeb Ladina-Ameerika kunstipärandit nii suures mahus esimest korda. Võimaluse selleks on loonud koostöö Antwerpenis tegutseva The Phoebus Foundationiga, millele kuulub üks suuremaid Ladina-Ameerika kunsti kollektsioone Euroopas. The Phoebus Foundationi kogude põhjal on näitusele ja käesolevasse raamatusse valitud kunsti kahest eri ajastust: vanad ja väärtuslikud maalid 17.–19. sajandist, Hispaania koloniaalvõimu ajast, ning 20. sajandi Argentina, Colombia, Kuuba, Mehhiko, Tšiili, Uruguay ja Venezuela modernistlike kunstnike tööd. Omaette alateema on väike valik suure osa elust Mehhikos veetnud briti päritolu sürrealistliku kunstniku ja kirjaniku Leonora Carringtoni (1917–2011) töödest.

Raamat kaasneb näitusega "Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood” Kumu kunstimuuseumis (04.03.2016–26.06.2016). Eesti kunsti füüsiliselt nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool. See koosneb aja jooksul hävinud või kadunuks jäänud üksikteostest ja kunstnike tervetest loominguperioodidest, mille lood on siiani lahti kirjutamata. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhuslikkus ja ajaloosündmused kui force majeure. Ümbritsev reaalsus on saanud osaks kunstiteoste endi lugudest. Kuigi parimal juhul on info neist töödest meieni jõudnud vanade reproduktsioonide kaudu, on see n-ö mustvalge kunstiajalugu väärt enamat kui vaid kadumise konstateerimist. Teadmised Eesti kunstnikest ja nende loomingust ei tohiks piirduda ajalookeerise juhusliku valiku teel meie ajani säilinud osadega. Infokildude kogumine seni hämarate tsoonide kohta võib päevavalgele tuua uusi fragmente kunstnike elust ja neid ümbritsenud oludest, inimeste isiklikest suhetest kunstiteostega, institutsioonide rollist säilitatava valikutes ja loomulikult kunstiteostest endist. Raamat kaasneb näitusega