Arvo Vallikivi teos loob omaette rahvaluuleliku maailma, kusjuures selles on kasutatud mitmeid Aasia ja Ameerika põlisrahvaste rahvaluule motiive. "Põhjanaela paine" on katse viia kunstiteose vahendusel lugeja kokku rahvaluule tunnetuslike ja esteetiliste väärtustega.

Raamat on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Raamat püüab anda tervikpildi erinevatest eluvaldkondadest ja nende arengust, samuti Setomaa kohast ajaloolises ja kultuurilises raamistuses läbi aegade. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon. Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglise, vene- ja setokeelsed. Koostamisel on Setomaa koguteose järgmised köited, mis käsitlevad loodust, usundit, rahvakultuuri jpm.

Ma ei tea edu võtit, kuid läbikukkumise võti on püüd kõigile meeldida, ütles Bill Cosby. Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi, kõneleb rahvatarkus. Ega ma nii vilets mees ka ei ole, et mul ühtegi vaenlast poleks, praalib meie kaasaegne. Sa ei saa kõigile meeldida, õpetab türgi ja paljude teiste rahvaste tarkus.

Raamatut läbivaks teemaks on olemise üleminek, mida inimesed kardavad, millest nad ei taha rääkida, pigem vananedes omaette mõelda. Ent kui sa kord juba siia maailma sündisid, siis ole kes tahes – surmast pole sul pääsu. "Surmajuttudes" kujutatakse ühe Saaremaa suguvõsa meeste traagilist elukäiku XX sajandi pöördelistel aastatel 1905, 1919 ja 1941 ning nende vereliini järglaste sehkendusi juba XXI sajandi NATO ja Euroopa Liidu ajastul nii Eestis kui laias ilmas. Autor käsitleb ökoloogilist, spirituaalset, meditsiinilist, loomingulist, finantsinstrumentaalset, nägemuslikku, debiilset ja seksuaalset ainest, millest ikka kipub viirastuma surm. Vahest aitab tervemõistuslik naer vikatimeest eemal hoida, inimese elutarkus oma saatust sättida, aga hauast pole kellelgi pääsu. Seniks aga tuleb elada, sellest rõõmu tunda ja teha pulli, nii nagu kaasa antud.