"Sünnipäevade kalender" on teatmeteos, milles materjal on esitatud kalendripäevade kaupa. Iga kalendripäev koondab keskmiselt 35 sel päeval sündinud isiku põhiandmed. Kokku on raamatus sünnikuupäeva järgi korrastatud teavet 12675 isiku kohta. Ligi pooled neist on maailma suurnimed, pisut üle poole Eesti omad. Tegemist ei ole seega ühe kindla aasta (tavalise) tähtpäevakalendriga, vaid teatmikuga, mida saab kasutada paljude aastate vältel. Isiku sünnipäeva leidmist hõlbustab register. Mõnel juhul võib isiku registrist leida ka pseudonüümi või muu nimevariandi järgi.

“…Kui aga arvesse võtta, et kiviajal olid olemas tööriistad nii paremakäelistele kui ka vasakukäelistele ja, et juba varasemates kultuurides ilmusid nii paremalt vasakule minevad kirjad (nt. heebrea ja araabia kiri) kui ka vasakult paremale minevad kirjad (nt. kreeka kiri alates 5.sajandist ja bengali ehk tiibeti kiri), siis võib oletada, et parema- ja vasakukäeliste vaheline suhe oli võrdlemisi ühtlaselt jaotunud…” Raamatu lõpus on ära toodud pikk nimekiri kuulsatest vasakukäelistest, mõned: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Pablo Picasso, Ludwig van Beethoven, Nicolo Paganini, Hans Christian Andersen, Albert Einsten, Lewis Caroll Raamat keskendub pigem ümberõpetatud vasakukäelistele, kirjutatud Saksamaal kuskil 80-l a.-l.

Teatud mõttes on "Väike" jätk esseekogumikule "Väike äratundmiste raamat". Kolmest osast koosnevas teoses arendab Raudam väiksuse teemat süvitsi edasi. Raamatu esimeses osas "Anti ja mina" jutustab autor lugusid oma lapsepõlvest, lastes neis tegutseda oma esimese raamatu "Anti jutud" peakangelasel. Teine osa "Väike Tuglas" käsitleb väiksuse teemat Friedebert Tuglase loomingus, kirjavahetuses ning mõistagi "Väikeses Illimaris". Kolmandas osas "Mees, kes kirjutas merd" tehakse aga omalaadne stiilieksperiment, laskudes nii mere, Tuglase kui ka kirjanduse saladustesse.

Akadeemilise nõukogu 5 aasta jooksul kogunenud kirjasõna, mis pakub huvi ka laiemale publikule.