Nüüdisaegse ameerika kirjanduse klassiku dokumentaalne fantaasia Rooma vabariigi langusest ja Julius Caesari viimastest elupäevadest.

Võib öelda, et kurbus on tagurpidi jutustatud armastuslugu. Või siis, et armastus ja selle kaotus on sama mõõtu. Kas ei mõelnud sellist võrrandit välja üks romantiline füüsik? Või peaks selle sõnastama nõnda: kujutlege lumekuuli ning selles kuulikeses tillukest lumme mattunud maja. Kujutlege, et tillukeses majas voodiserval istub naine ja raputab lumekuuli ja selles lumekuulis on tilluke lumme mattunud maja, kus on naine, ja too naine seisab köögis ja raputab veel ühte lumekuuli ja selles lumekuulis ...

Nagu oma kuulsas ajasturomaanis "Effi Briest", jätkab nõtke sulega vanameister Theodor Fontane (1819-1898) indiviidi ja ühiskonna suhete kriitilist läbivalgustust ka siinsetes lühiromaanides. Esimeses viib autor lugeja tolleaegse suurlinna tegelikkusesse ning ironiseerib linnakodanluse tühisuse, paraaditsemise, eelarvamuslikkuse ning upsakuse üle, eine kujutab endast suure armastuse lugu, mis jookseb traagiliselt karile jäikade seisuslike vaheseinte tõttu.

Skandaalne vanne Adelaide oli vandunud mitte iial abielluda, mitte iial lasta ühelgi mehel nõuelda ei ennast ega oma maid. Sellepärast tõrjus leedi Adelaide kuninga õukonda saabudes õnneotsijaid lausa karjakaupa. Kuid kui lossikoridorides kuuldud salasosinad viisid ta abikaasat otsiva vapra rüütli embusesse, hakkas ilus pärijanna oma vandes kahtlema. Šokeeriv kihlus Et maksta lunaraha vangis istuva venna eest, oli Armand de Boisbastonil vaja leida rikas naine. Saatus saatis ta teele leedi Adelaide'i. Naise, kes väitis, et tahab vältida abieluvoodit, kuid kelle huuled rääkisid teist keelt. Nüüd sundisid ohtlikud intriigid neid kihlusesse, mis oli sama vältimatu nagu nende vahel tärkav kirg...