"Mare ja mina. Mälestusi 1960–1970" on Rein Taagepera mälestusteseeria teine raamat. Esimene osa "Määravad hetked" (Ilmamaa, 2012) kirjeldas autori elu sünnist 27. eluaastani. Selles raamatus loovad Mare ja Rein Taagepera perekonna, Õpingud asenduvad mõlemal tööga. Igapäevast elu saadab soov mitte jääda vaikivaks kõrvaltvaatajaks Põhja-Ameerika pagulasühiskonnas. Eesti pagulaskonna poolt vaadatuna oli see aastakümme autori arvates murranguline. Kodumaa ja asukohamaa kuvandi kõrvale ilmus uue ja vana kodumaa kuvand. Raamatus leiab muuhulgas käsitlemist teema, milline oli tollal pagulaste suhtumine okupeeritud Eesti Vabariiki. Osa pagulastest arvas, et peab säilima mineviku-Eesti ja kuna sellist Eestit enam ei ole, ei tohi pagulane Eestit NSV-d külastada. Teine pool, kelle hulka kuulub ka selle raamatu autor, pidas õigemaks tollases situatsioonis proovida midagi Eesti heaks ära teha. Sellest soovist sündiski satelliitsusmemorandum (nimetatud ka Ungari teeks), katse Eestit Nõkogude Liidust välja nihutada vähemalt Ungari-laadsesse olukorda. Kahjuks ei täitnud algatus oma eesmärki ja oli paljuski valesti mõistetud ning viis lausa Rein Taagepera väljaheitmiseni Eesti Üliõpilaste Seltsist.

Meie vabadussõjaadmiral oli iseteadliku Järva talupoja südi ja kartmatu meelega poeg. Varma pealehakkamise ja õnneliku käega igas ettevõttes - meresõidul ja äris, põllul ja metsas, rahus ja sõjas. Kui töö nõudis tegemist, siis võttis kätte ja tegi selle ära, olgu töö tarvis "adjustaadid" taskus või mitte. Eriti hästi läks korda admiralitöö: Vabadussõja arvukate ja hulljulgetegi operatsioonide käigus ei kaotatud ühtegi laeva, elu jättis viis mereväelast (ligikaudu kolm korda vähem, kui hukkus sõjamängus Kurkse väinas 1997. aasta sügisel).

Eesti Üliõpilaste Seltsi Album XI. Album ilmus Seltsi 70-ndaks aastapäevaks.

Selle raamatu autor on sündinud Eestis, kuid üles kasvanud Brasiilias. Ta oli veel üsna väike, kui nende perekond Eestist välja rändas. Elu Brasiilias oli algul suhteliselt primitiivne ja veel autori noorpõlveski tundus, et tema ellu pole midagi paremat tulemas. Ent võitlused jätkusid, avanesid mitmed võimalused ja tulid ka võidud. Siinkirjutaja armastab väga oma sünnimaad Eestit ja oma praegust kodumaad Brasiiliat, kus ta on üles kasvanud, õppinud ja oma teadmisi jaganud.