Noor mees ärkab haiglavoodis. Tal ei ole aimugi, kes ta on või kuidas ta sinna sai. Arst ütleb talle ta nime, aga ta ei mäleta seda. Ta ei mäleta midagi. Lootuses taastada enda unustatud minevik, hakkab Innokenti üles kirjutama killustatud mälupilte, mis viivad 20. sajandi algusaastate Peterburi, räägivad lapsepõlvest ja esimesest armastusest, jutustavad 1917. aasta revolutsioonist Venemaal ja sellele järgnenust. Aga kuidas suudab ta nii täpselt mäletada toonast aega – vestlusi, lõhnu ja hääli, kui kalendris on 1999. aasta ja mees on veel noor?

Jevgeni Vodolazkini „Aviaator“ on osaliselt inspireeritud kirjaniku mentori, viis aastat koonduslaagris veetnud Vene akadeemiku Dmitri Lihhatšovi mälestustest. Päeviku vormis kirja pandud romaan ei keskendu siiski sedavõrd Venemaa heitlikule ajaloole, kui pigem igapäevaste pisiasjade – puudutuste, vestluste, häälte ja lõhnade – tähtsustamisele. Kas nendes peitubki õnn? Kolme tegelaskuju kirjelduste kaudu jõuavad lugejani armastus ja kaotusvalu ning realistlik pilt nii 20. sajandi algusaastate kui ka 1990. aastate Venemaa argielust ja tõekspidamistest. 

Romaan, millest leiab vihjeid nii Bulgakovi kõrgteosele „Valge kaardivägi“ kui ka Dostojevski „Kuritööle ja karistusele“, kindlustab Vodolazkini positsiooni Vene nüüdisaegsel kirjandusmaastikul. Jevgeni Vodolazkin, keda kutsutakse ka uueks Umberto Ecoks ja Venemaa Márqueziks, sündis 1964. aastal Kiievis ning elab Peterburis. Ta on vanavene kirjanduse, Venemaa keskaja ja folkloori ekspert ning erialateadmised on leidnud olulisel määral kasutust ka kirjaniku loomingus. Varasemalt on eesti keeles Vodolazkinilt ilmunud romaan „Lavr“ (2014), mis pälvis Venemaa maineka kirjanduspreemia Bolšaja Kniga ja Jasnaja Poljana auhinna. Vodolazkini teoseid on avaldatud enam kui 30 keeles. Originaali pealkiri Авиатор

Ajalooline romaan Ateena kauni hetääri Daphne seiklusrikkast elust. Romaani tegevus toimub Kreeka-Pärsia sõdade ajal ja algab Ateenas, kus võluva Daphne armastust püüdlevad Kreeka rikkaimad ja mõjuvõimsamad mehed. Ometi armub ta mehesse, kes on tema vastu ükskõikne - see mees on Themistokles. Kuna romaani tegevus on põimunud sõjaga, siis on tegu rohkem põneviku kui traditsioonilise armastusromaaniga. Originaali pealkiri Die Tochter der Aphrodite.

Romaaniga «Tuletorni juurde» (1927) tõestas Woolf oma kuulumist 20. sajandi parimate romaanikirjanike hulka. Teos kujutab endast tõepärast ja kaunist jutustust ühe inglise perekonna igapäevastest tegemistest Hebriididel. «Tuletorni juurde» on raamat, mida soovitatakse lugeda aegamisi, et kaunis stiil ja hingestatud laused kaotsi ei läheks. Virginia Woolf (1882–1941) sündis Inglismaal Londonis. Woolf, kellest on kirjutatud palju biograafiaid, oli väga omalaadne ja vastuoluline kirjanik ning esseist. Teda on iseloomustatud kui intelligentset, säravat ja vaimukat seltskonnadaami, keda kimbutasid sagedased haigushood. Oma teostes kajastab kirjanik äärmise tundesoojusega naiste käitumismotiive ja suhtumist elutee käänakuisse.

Tegevus toimub firmas, mis tegeleb kuulsuste geneetilise pärandi müügiga. "Doonoriteks" on tippteadlasi, kultuuritegelasi ja kroonitud päidki. Et nood asja olemusest midagi ei tea, tekib hulgaliselt koomilisi olukordi.