Raamat kuulub Eesti Kunstimuuseumi arhiivis säilitatavaid materjale tutvustavate väljaannete sarja. Järjekorras kuues sarja raamat käsitleb seni avaldamata arhiiviallikatele toetudes muuseumi kogude kujunemise ajalugu. Missugused olid kõige esimesed kunstiteosed Eesti Kunstimuuseumi kogus? Kuidas sattus muuseumisse Pärsia sõjavarustus? Milliseid teoseid osteti sõjaeelsetelt väliskunsti näitustelt? Juttu tuleb nii praegu kunstimuuseumile kuuluvatest teostest kui ka neist, mis on nüüdseks leidnud koha teistes muuseumites, kadunud või hävinud. Nendel ja paljudel teistel teemadel saab lugeda käesolevast arhiiviväljaandest, milles iga teost või eset tutvustavat artiklit saadab ka selle foto. Raamat esitleb ligi pooltsada Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvat või kuulunud värvikat ja eriskummalist teost ning nende muuseumisse jõudmise lugu.

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel” (03.03.–11.06.2017) ja on kolmas raamat sarjast "IV B. Täiendusi nõukogude aja kunstiloole”. Sari "Täiendusi nõukogude aja kunstiloole” kaasneb Kumu kunstimuuseumi 4. korruse B-tiiva näitustega ning pakub sissevaateid nõukogude aja eesti kunsti. Käesolev raamat käsitleb Moskva ja Tallinna kunstikontakte 1960.–1980. aastatel. Keskmesse on tõstetud Moskva–Tallinna kunstitelje kõige krestomaatilisemad esindajad Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel ning nende loomingu uuenduslikum osa, mis oli seotud nõukogude ajal omaette fenomeniks tõusnud populaarteadusliku materjali kirjastamisega, aga ka spetsiifiliste audiovisuaalsete lahenduste kasutamisega. Käsitluse diskursiivseks raamiks on tänapäevased arusaamad 20. sajandil fotograafia, kino, televisiooni jt uute pildiliste meediatega kaasnenud n-ö visuaalsest pöördest. Moskva–Tallinna kunstnikkonna interdistsiplinaarset ja tsitaadirohket kujundikeelt on analüüsitud kui teadlike visuaalsete kõrvutuste ja otsingute süsteemi. Näituse ja raamatu koostamise juures on Kumu kunstimuuseumile olnud suurepärasteks partneriteks Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseum (MMOMA) ja Juri Sobolevi arhiivi kuraator Galina Metelitšenko, aga ka Riiklik Tretjakovi Galerii, Riiklik Filmimuuseum, Kultuurifond Jekaterina, Venemaa Riiklik Humanitaarülikool, Kaasaegse Kunsti Keskus Zarja, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnis ja Eva Vint, Raul Meel, Tenno-Pent Sooster, Vladimir Tarasov, Mihhail Alšibaja, Viktoria Motšalova, Ben Hellman, Igor Makarevitš.

Raamat kaasneb näitusega "Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" Kumu kunstimuuseumis 12. oktoober 2018 – 3. veebruar 2019. Näitus "Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes" oli esmakordselt eksponeeritud Orsay Muuseumis Pariisis 10. aprill – 15. juuli 2018. Näitus on osa Eesti Vabariik 100 sündmuste programmist. Näitusel on esindatud ligi 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni. Näha saab Janis Rozentālsi, Vilhelms Purvītise, Mikalojus Konstantinas Čiurlionise, Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mägi, Oskar Kallise jpt Eesti, Läti ja Leedu kunsti suurnimede loomingut nelja Balti muuseumi – Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumi – kogudest. Näitus toob välja Baltimaade 20. sajandi alguse sümbolistliku kunsti erijooned. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti mõjujõusse väljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid. Käesolev kataloog on esimene põhjalik käsitlus Baltimaade sümbolismist, mille juhatab sisse Rodolphe Rapetti essee "Terra incognita”. Rapetti essee on kantud ambitsioonist tuua Baltimaade kunstnike looming, mida autor hindab unikaalseks nähtuseks sümbolismi rahvusvahelises kontekstis, laiemalt Lääne-Euroopa kunstipubliku teadvusesse. Lisaks rikkalikule pildimaterjalile sisaldab kataloog näitusel eksponeeritavaid teoseid tutvustavaid tekste kolme Balti riigi kunstiuurijatelt.