Ajaloo fakultatiivkursuse ülesandeks keskkoolis on täiendada ja süvendada neid teadmisi, mis õpilased on koduvabariigi ajaloost omandanud kohustusliku ajalookursuse raames. Võrreldes kohustusliku kursusega, mis annab teadmiste miinimumi Eesti ajaloo sõlmküsimustest, on fakultatiivkursuse võimalused tunduvalt avaramad. Käesolev raamat pakub õppematerjali Eesti ajaloo fakultatiivkursuse tarvis meie vanemast ajaloost, alates inimasustuse tekkest Eestis umbes 9500 aastat tagasi kuni XVII sajandini. Sellesse väga pikka ajavahemikku kuulub muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, feodaalse killustumise ajajärk, Liivi sõda ja Eesti tükeldatuse periood ning viimasena Rootsi võimu aeg. Käsitletud on kesksemaid sündmusi ja nähtusi.

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks. Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Pärast Eesti Vabariigi taastamist on Vabadussõjast avaldatud hulk teaduslikke töid, milles sisalduvat infot kildhaaval kokku korjata on jõukohane vaid spetsialistile. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele. „Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Seda perioodi Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks rahu nimel. Teos on kirjutatud ajaloolist tõde silmas pidades ja selle poole püüeldes. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

Raamatus vaadeldakse esimese nõukogude okupatsiooni jooksul (1941. a.) Eesti majandus- ja kultuurielule tekitatud kahjusid.

Sisu:

• Metsavennad
• NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis
• Rongkäikude ja miitingute lõõg eesti rahva kaelas
• Eesti kool bolševikkude võimu all
• Teater punasel aastal
• Eesti kunst punase hulluse kammitsas
• Bolševikkude laastamistöö eesti muusikapõllul
• Bolševistlik aasta Eesti põllumajanduses

Illustreeritud fotodega.

Käesolev raamat on kirjutatud eesmärgiga äratada huvi allveearheoloogia vastu. Sukeldumine akvalangiga Läänemere meresõidu- ja Eesti muinasajaloo uurimiseks on vajalik ja äärmiselt köitev tegevus. Nii viikingite kui ka keskaegsete laevavrakkide kõrval ootab avastajaid ka eestlaste muinaslaev. Raamat allveearheoloogilistest uuringutest Läänemere külmades vetes, sealhulgas Eesti NSV vetes, on mõeldud arvukale lugejaskonnale, eriti aga ajaloohuvilistele, meresõpradele, kaluritele ja allveespordihuvilistele.