Ajaloo fakultatiivkursuse ülesandeks keskkoolis on täiendada ja süvendada neid teadmisi, mis õpilased on koduvabariigi ajaloost omandanud kohustusliku ajalookursuse raames. Võrreldes kohustusliku kursusega, mis annab teadmiste miinimumi Eesti ajaloo sõlmküsimustest, on fakultatiivkursuse võimalused tunduvalt avaramad. Käesolev raamat pakub õppematerjali Eesti ajaloo fakultatiivkursuse tarvis meie vanemast ajaloost, alates inimasustuse tekkest Eestis umbes 9500 aastat tagasi kuni XVII sajandini. Sellesse väga pikka ajavahemikku kuulub muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, feodaalse killustumise ajajärk, Liivi sõda ja Eesti tükeldatuse periood ning viimasena Rootsi võimu aeg. Käsitletud on kesksemaid sündmusi ja nähtusi.

Tallinna vanal peatänaval aadressil Pikk 20 / Pühavaimu 5 kõrgub Kanuti gildi vägev maja, mis oma efektse skulpturaalse fassaadiga köidab tahtmatult kõigi möödujate pilke ning seda vaatamisväärsustest niigi tuubil tänavapildis. Kummalisel kombel pole aga sellele põnevale hoonele pühendatud tänaseni mitte ühtegi raamatut ega isegi brošüüri. Seda enam, et raekojast, teistest gildimajadest ning muudestki ühiskondlikest hoonetest on neid ilmunud lausa ridamisi. Nüüd, kus historitsistlik arhitektuur ei ole ammuilma enam mõnitamise objekt ja kohalikke saksa-eesti kultuurisuhteid vaadeldakse hoopis pingevabamas võtmes, rääkimata sellest, et gildimaja ise on läbi valude ja vaevade taas teel kultuuritempliks, oleks päramine aeg tutvustada seda hoonet laiemale ringile ning jagada sellega seonduvaid mitmesuguseid tähelepanekuid ja mõtteid.

Raamat, mille avad, on jätk teose „Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada“ I osale. See on raamat valgusest ja varjust, mis toob silme ette võimujagamised, lahingud ja kahurisuitsu, samas aga ka soovi rajada ahervaremetele uus kodu. Rootsi aeg tõi Tartusse ülikooli ja mõisaõuele renessansi valguse. Nii nagu kirikutes süttisid küünlad, lõid mõisaakendes loitma tuled. Elati suurte lootuste ajal. Unistati pea võimatust. Oleks toonased sotsiaalsed utoopiad ja fantaasiaprojektid realiseerunud ning selle tunnistuseks olevad aadlipaleed Haapsalus, Kuressaares, Kolgal ja mujal jõutud valmis ehitada, võinuks ajalugu võtta teise suuna. Teekond Euroopasse ja rahvusliku ärkamiseni oleks saanud alata varem. Paraku on ajalool omad seadused. 1700. aastal puhkenud Põhjasõja järel astusid lavale uued näitlejad, kes tõid kellegi poolt varem valmis kirjutatud ooperilibreto lavale uues vormis. Sellest kõneleb aga juba järgmine raamat. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele. Teises köites leiavad käsitlust näiteks Palmse, Maardu, Malla, Rogosi, Vormsi, Hiiu-Suuremõisa, Kolga, Albu, Sagadi, Purdi, Võisku, Mäksa, Käru, kokku umbes 30 mõisat. Tegemist on väga mahuka, rohkete illustratsioonidega ning kaunilt kujundatud suureformaadilise raamatuga.

14. juuni on üks kurvemaid päevi Maarjamaa rahva kannatuste poolest rikkas ajaloos. Käesolev raamat valmis tol päeval vallandunud küüditamislaine viiekümnenda aastapäeva tähistamiseks. Täna, pool sajandit hiljem, meil täielikku küüditatute nimestikku veel pole. See raamat ongi koostatud esijoones andmete kogujate jaoks, et pakkuda ülevaade dokumentatsiooni praegusest seisust. Käesolev raamat on eeltöö täieliku nimestiku koostamiseks. Raamatu eesmärgiks on registreerida kõik N. Liidu poolt Eestis 1941. a. toimepandud küüditamisaktsiooni ohvrid. Vello Salo