Käesoleva monograafia autor peab oma eesmärgiks anda ülevaade kõigist eesti värsiteooriafa seotud olulisematest probleemidest. Sealjuures ei analüüsita mitte konkreetsete teoste kunstilist väärtust, vaid tuuakse esile luuletuste ülesehitamise üldised põhimõtted, mis eri teostes omandavad erineva esteetilise tähenduse ja väärtuse; ka seda on võimalik hinnata, kuid sel juhul tuleks värsitehnikale lisaks vaatluse alla võtta teose kõik aspektid. Küll aga saab ainuüksi värsitehnika kriteeriumidega hinnata mingi riimitüübi, värsimõõdu või luulevormi vastavust keele ehitusele ja selle "raskusastet", mis sõltub emakeele seaduspärasustest.

Käesolev sõnastik pakub oma abi rootsi keele õppijaile praktilisest seisukohast lähtudes. Lisaks tavapärasele alfabeetilisele sõnade järjestusele on esitatud ka temaatiline. See peaks lihtsustama keeleõppija tööd sõnade õppimisel. Sõnastikus on esitatud ligikaudu 7000 märksõna ja 70 teemat.

Sõnaraamatu ülesanne on anda kooliõpilasele teatud miinimum sõnavara (ca 6000 märksõna), mis abistaks nii passiivsel tõlkimisel kui ka kõneoskuse arendamisel. Sel eesmärgil pakub sõnastik võimalikult suuremal hulgal sõnaühendeid, iseloomulikke nii sõnaseostuse kui rektsiooni seisukohalt, ning enamkasutatavat fraseoloogiat. Teine trükk

Sisukord:

• Sissejuhatuseks
  Tingmärgid
  Lühendid
  Koosolek ja selle kulg
  Nõupidamine ja selle kulg
  Koosoleku- ja nõupidamisorganid ning nende liikmed
  Trükitud materjalid ja dokumendid
  Konverentside töökorraldus
  Audiovisuaalsed vahendid
  Ainejuht
  Lisad
  Kasutatud kirjandus