Taastada fašistide poolt purustatud kodumaa kiiresti ja ehitada ta üles kaunimana kui kunagi varem on meie ehitajate õilis ülesanne ja püha kohus. Käesolev almanahh peab olema peegliks iga-aastasest arhitektide tööst, andma ülevaate nende sihtidest ja saavutustest ning aitama lahendada tekkinud probleeme. Esimene number sisaldab küll ainult projekte, paberil lahendatud ülesandeid, aga järgmised iga-aastased numbrid peavad juba näitama tegelikult ehitatud hooneid, andes selge vastuse, kuidas meie arhitektid ehitavad üles oma sotsialistliku kodumaa. Toimetus Sisukord: Sissejuhatuseks Linnade planeerimise küsimusi ENSV-s Tallinna linna uuest planeerimise kavast Uue Narva arhitektuuriline ilme "Estonia" taassünd Individuaalehitus Meie taluehitistest Mõnda meie mööblist Tähtsamad sõja ajal hävinud arhitektuuri ja kunsti muinsusesemed Eesti NSV-s Kiirehitamisest NSVL Arhitektide Liidu üleskutse arhitektidele Venekeelne resümee

Raamat "Andres Tolts. Maastik vaikeluga" saatis samanimelist näitust Kumu kunstimuuseumis (24.11.2017–01.04.2018). Nii näitus kui ka käesolev raamat kuuluvad väärikasse Eesti kunsti klassikute sarja, millega Kumu vaatleb 20. sajandi eesti kunstnikke, kelle looming on siinse kunstiajaloo jaoks laiemalt märgiline. Muuseumi klassikute sarjas on seni üles astunud Tõnis Vint, Raul Meel, Jüri Okas ja Leonhard Lapin. Samasse põlvkondlikku Eesti kunsti kontseptuaalsete uuendajate ritta kuulub kahtlemata ka Andres Tolts (1949–2014), kes mõtestas maalikunsti ümber disaini perspektiivist ja kujunes postmodernismi apologeediks Eesti kunstis. Raamatus uurib Liisa Kaljula varaseid Toltsi teoseid sots-art’i kontekstis. Eha Komissarov analüüsib Toltsi suhet kaasaegsete disainisuundadega, tema tegevust ajakirja Kunst ja Kodu toimetajana ning vaatleb Toltsi tegevust läbi postmodernistliku paradigma. Eero Epner kirjutab Toltsi huvist visuaalse kujundi ja sümboolsete süsteemide vastu, tema teoste maailmatunnetuslikust taustast ning suhtest kunsti- ja kultuuriajalooga. Artikleid täiendavad seni avaldamata väljavõtted Toltsi arhiivist, tema varased tekstid 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest, mis näitavad tollase noore kunstniku ideede ja huvide kujunemist. Lisaks on raamatus rohkem kui 150 reproduktsiooni, mis annavad ülevaate kõigist Toltsi loomeperioodidest.

Kaunilt kujundatud ja rikkalikult illustreeritud väljaanne tutvustab 2001. aastal avatud Niguliste muuseumi Hõbedakambrit, kus on väljas kõige vanem ja väärtuslikum osa Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust: Niguliste kiriku hõbe, Tallinna Mustpeade vennaskonna hõbe ja gildide – Kanuti Gildi, Toomgildi, Kaupmeeste Suurgildi hõbe. Hõbedakambri kataloogis käsitletakse gildide ja vennaskondade, peamiselt Mustpeade vennaskonna hõbedakogu kujunemist ning väärismetallesemete rolli nende ühingute seltsielus ja rituaalides. Raamatu põhiosa moodustab hõbedakambri eksponaatide kataloog. Raamat tutvustab ka tervituspokaalide juurde kuulunud rippsilte.

Raamat kaasneb näitusega "Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes" Niguliste muuseumis (04.05.–05.11.2023). Näitus on korraldatud Eesti Kunstimuuseumi, Hälsinglandi muuseumi ja Rootsi Kiriku koostöös. Tallinnas sündinud ning hiliskeskajal Euroopa õukondades tegutsenud ja kõrgelt hinnatud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525) elas ja töötas oma sünnilinnas rohkem kui viisteist aastat. Lõuna- ja Põhja-Euroopa õukondades portreteeris ta kuningaid ja kõrgaadlikke, Tallinnas teostas töid nii siinsetele kaupmeestele ja linnavalitsejatele kui ka Põhjamaade pühakodadele. Näitus ja kataloog "Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes" vaatlevad esmakordselt kuulsa meistri Tallinna töökoja tegevust ja võimalikku loomingut dialoogis teiste temaga samal ajal siin tegutsenud rahvusvaheliste meistritega. Võtmeteosteks, mis avavad neid teemasid, on Bollnäsi püha hõimkonna altariretaabel Rootsist ja Tallinna Kannatusaltar.