Raamatu koostamise mõte sündis teeneka põllumajandusteadlase ja tunnustatud pedagoogi professor Osvald Halliku 100. sünniaastapäeva tähistamise koosolekul 29. juunil 2006. a. Tartus Eerikal. Nüüd on see idee teoks saanud kogumikuna, mille kaante vahele on talletatud Osvald Halliku elu ja töö, tema elutöö pedagoogina ja põllumajandusteadlasena, kirjapanduna kaasaegsete ja tema õpilaste poolt. Kogumikus on artikleid agrokeemia ja mullateaduse aktuaalsetel teemadel ning tema õpilaste ja kaasaegsete meenutused. Raamatus on arvukalt fotosid Osvald Halliku elu ja tegevuse kohta.

Noorelt lesestunud kaunist korsiklannat LETIZIAT tabab üks saatusehoop teise järel. Aga sellest pole veel küllalt. Talle on määratud astuda otse keset suure ajaloo keeristormi, sest tema kaheksast ellujäänud lapsest võrsub üks keiser -- NAPOLEON I --, kolm kuningat, üks kuninganna, üks suurhertsoginna, üks hertsoginna, üks vürst... Ent meelehärmiga märkab see väärikas naine, kuidas tema lapsi haaravad üha enam võimuahnus, pillamishimu ja lodevus. Ning tõusule järgneb taas langus...

Selle raamatu kangelane Vassili Stalin sai kuulsaks vaid seetõttu, et põlvnes mehest, kes kandis "rahva isa", "suure tüürimehe", "kõikide rahvaste parima sõbra" kõlavaid tiitleid – ta oli juhuslikult Jossif Stalini poeg. Talle sai osaks "kuldne noorus", kindrali aukraad juba 26 aastaselt, suure spordimetseeni loorberid, pärast isa surma aga vangipõli ja surm tundmatusse hääbununa. Hinnangust Vassili kui isiku suhtes jäi alatiseks mõjutama mälestus Jossif Stalini tegudest. Alles 80ndate aastate lõpus hakkasid mitmed ajakirjanikud ja kirjamehed objektiivsemalt hindama Vassili Stalini isikut, kujutama teda mitte ainult tumedates toonides. Jäägu lugeja otsustada, kes siis Vassili Stalin tegelikult oli.

Miks oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist? Kes on Islandi algatuse taga seisnud mees? Miks ta rääkis meie eest, kui meie hääl oli vaigistatud? Selles raamatus õpime seda inimest tundma. Jón Baldvin Hannibalsson, Islandi välisminister, pühendab meid sellesse, mis juhtus siis, kui Nõukogude Liit püüdis vabadusvõitlust maha suruda, ja mis toimus pärast kulisside taga. Jón Baldvin on kirglik sotsiaaldemokraat, kes räägib väikeriikide solidaarsusest, Põhjamaade mudelist ja neoliberaalide väljakutsest sellele. Samuti kirjeldab ta, kuidas kasvav ebavõrdsus ohustab meie demokraatiat, ja õpetab, mida selle vastu ette võtta. Pärast riigipöördekatse nurjumist Moskvas 1991. a augustis tekkis Moskvas võimuvaakum ja Läänes peataolek. Hannibalsson haaras initsiatiivi, algatas Balti riikide taasiseseisvumise tunnustamise protsessi ja muutis selle pöördumatuks. Tänutäheks Eesti iseseisvuse tunnustamise eest, mis on nüüdseks legendaarseks saanud, nimetati Eesti Vabariigi Välisministeeriumi hoone esine väljak 1998. aasta augustis Islandi väljakuks. Jón Baldvin Hannibalsson on Islandi poliitik. Ta oli Islandi Sotsiaaldemokraatliku partei liider 1984–1996. Aastatel 1987–1995 oli ta rahandusminister ning seejärel välis- ja väliskaubanduse minister. Välisministrina taotles ta iseseisvuse taastanud Balti riikidele visalt toetust NATOs ja mujal. Tänutäheks toetuse eest on talle antud kõigi Balti riikide kõrgeimad autasud. Rahandusministrina jääb ta alatiseks meelde Islandi maksu- ja riigitulude süsteemi täieliku ümberkorraldajana. Välis- ja väliskaubanduse ministrina juhtis ta Islandi läbirääkimisi EL-iga Euroopa Majanduspiirkonna küsimuses (1989–1994), millest sai Islandi majandusliku jõukuse suurim tugisammas. Jón Baldvin Hannibalsson õppis majandust Edinburghi ja Stockholmi ülikoolis ning pääses Fulbrighti stipendiaadina Harvardisse. Ta kirjutab ohtralt majanduspoliitikast, haridusest ja rahvusvahelistest asjadest, nii kodu- kui ka välismaal.