TASKA - see on kunstnik, ühiskonnategelane, tööstur, TASKA - see on kolmkümmend aastat eesti professionaalset nahkehistööd, TASKA - see on kvaliteet. Need viis tähte jäävad igaveseks tähistama eestipärase nahkehistöö sündi, nad jäävad märkima elutööd, mis sihipärase tegevuse viljana jõudis rahvusvahelise tunnustuseni. Need tähed ei tähista üksnes ühe kitsa ala põhjalikku tundmist, üksnes kroone lugevat ärimeest või uusi kontakte otsivat töösturit, need ei tähista ainult harukordset talenti, mille realiseerimisest sai lõppkokkuvõttes eesti rahvusliku käsitööala - nahkehistöö visiitkaart. Nendes peitub eestlasesse kodeeritud töökus, järjekindlus, tagasihoidlikkus ja energia, hea materjalitunnetus, maitsekultuur ja rahuldus õnnestunud tööst.

Raamatusse on koondatud arstist autori enam kui kolmekümne aasta jooksul paljudel näitustel ja ajakirjanduse veergudel eksponeeritud filosoofilise sisuga, liigsete sõnadeta, meditsiiniteemalised karikatuurid.

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis” (13.05.–09.10.2016). Näituse ja raamatu eesmärgiks pole olla kommentaar rahvusvahelise fotorealistliku kunsti foonil, vaid see uurib eesti hüperrealistlikku kunsti kui iseseisvat, kohalikele oludele ja ruumikogemusele tuginevat fenomeni. 1970. aastate keskpaigas ilmusid Eesti noortenäitustele teosed, mis olid maalitud ülimalt realistlikus laadis, aga midagi tundus nende juures justkui teisiti olevat. Laad, mis kiiresti leidis oma õige nime – hüperrealism –, levis noortekunstis kiiresti ning saavutas peaaegu koolkondliku tähenduse. Fotokunstilt laenatud kahemõõtmelise kujutusviisi imiteerimine ja uus motiivivalik tõi meie realismilembesse maalikunsti hoopis teistsuguse nägemise ja vaatamise kogemuse. See oli välispidiselt täpne ja kujutav, sisemiselt aga pärisreaalsust hülgav, vaid vahendatud ja töödeldud informatsiooni kasutav, ootamatult argine ja natuke kõle, romantiliselt kunstnikupositsioonilt distantseerunud.

Mikkeli muuseumi näitusega (03.04.–31.10.2010) kaasnenud kataloog tutvustab Eesti üht olulisemat väliskunsti kogu, mis jõudis Eesti Kunstimuuseumi tänu kunagistele erakollektsionääridele. Ükski teine 20. sajandi modernismi vool ei ole Eestis sedavõrd hästi ja rahvusvaheliselt esindatud kui saksa ekspressionism. Kollektsioon hõlmab graafikat ja joonistusi – selle tuumiku moodustavad tööd ekspressionistidelt, kelle seas on nii stiili rajavatesse rühmitustesse Die Brücke ja Der Blaue Reiter kuuluvad kunstnikud (Emil Nolde, Franz Marc, Heinrich Campendonk, Paul Klee, Erich Heckel, Alfred Kubin) kui ka olulisemad hilisekspressionismi (Neue Sachlichkeit, verism) esindavad autorid (Otto Dix, Max Beckmann, George Grosz). Samuti ei puudu näited selliste ekspressionismi suurkujude nagu Ernst Barlachi, Oskar Kokoschka, Egon Schiele, Käthe Kollwitz jt loomingust.