Kui Sophia Amoruso oli teismeline, hääletas ta mööda maad ringi, varastas asju ja otsis prügikastidest saiakesi. Kooli pooleli jätnud, raha ja kindla sihita, kontrollis ta 22-aastasena kunstikooli fuajees dokumente, sest mingit töökohta oli ju tervisekindlustuse jaoks vaja. Just seal fuajees tuli ta mõttele hakata eBays kasutatud rõivaid müüma. Kümme aastat hiljem on Sophia veebipoe Nasty Gal asutaja ja juhatuse liige. Moekaupa müüva firma väärtuseks on 250 miljonit dollarit ja seal töötab üle 400 inimese. Sophia pole kunagi olnud tüüpiline, ei tegevdirektorina ega üheski teises ametis. „#Tegijatüdruku” kirjutaski ta kõikidele teistele endasugustele tüdrukutele: kõrvalseisjatele (ja siseringis olijatele), kes otsivad ainulaadset rada edu juurde, isegi kui see tee on paganama käänuline ja kubiseb pessimistidest. Sophia Amoruso tõestab, et edukus ei tähenda seda, millises ülikoolis sa käisid või kui populaarne sa keskkoolis olid. Oluline on usaldada oma vaistu ja sisetunnet, teada, milliseid reegleid järgida ja milliseid rikkuda, otsustada, millal nööbid korralikult kinni panna ja millal oma sisemine friik valla päästa.

"Maailm suurfirmade haardes" arutleb murettekitava tõsiasja üle: kui suurfirmad mõjutavad poliitiliste otsuste langetamist, siis demokraatia vundament võngub. Rikkad isoleeruvad oma piirkondadesse ja vaeste olukord halveneb veelgi. Korten toob välja sellise arengu tagajärjed. Analüüsides veenvalt finants- ja börsiskeeme, majanduspoliitikat ning abiprogramme mahajäetud piirkondadele, näitab Korten majanduse megatrende. Kasumikeskse mõtlemisviisi üheks tagajärjeks on vaimse tunnetuse kaotamine: see viib sotsiaalsete ja isiklike kriisideni. Pilt pole siiski nii lohutu: Korten visandab lahendusena pildi inimkesksemast maailmast. "Maailm suurfirmade haardes" on hea ülevaade firmadekeskse maailmapildi kujunemise ajaloost ja tänapäeva maailma sõlmprobleemidest, mis annab vastuseid nii ärimaailma inimestele kui ka tavakodanikele. Raamat on ilmunud juba rohkem kui kümnes keeles. David Korten on ük juhtivaid globaalteemadel kirjutajaid. Ta on õpetanud Harvardis ja töötanud arengumaade abiprogrammide juures. Financial Times kirjutab: "Faktide ja numbrite muljetavaldav kombinatsioon- tema väited on veenvad. See peaks kuuluma ka kõige hõivatuma firmajuhi "kohustusliku kirjanduse" tippu.

Pole vahet, kas oled üliõpilane, tegevjuht, ametnik või president, äsja uuele töökohale asunud või vana kala, sul on igal nädalal kasutada täpselt seitse 24-tunni pikkust päeva. Tahad saada väiksema vaevaga rohkem tehtud? Ära vaata, kui palju sul on aega, vaata, kuidas sa seda kasutad, ütleb raamatu „Haara ohjad!“ autor Rick Pastoor. Kui mõelda, kui suurt rolli mängib meie elus töö, on kummaline, et meile ei õpetata, kuidas seda teha. Justkui peaksid kõik iseenesestmõistetavalt teadma, kuidas seada prioriteete, teha häid plaane ja saada hakkama kiire tempoga. Tegelikkuses ei kipu aga tööasjad minema päris nii nagu peaks. Nädal on vaevalt alanud, kuid juba oled omadega maas: postkast ja kalender on totaalselt umbes ning tegemata tööde nimekiri pikem kui lohesaba. Rabad küll kõvasti tööd, aga kas teed ka edusamme? Pastoor ei erguta sind tempot maha võtma ega oma ambitsioone kohitsema, vaid aitab sul sinu käsutuses oleva ajaga teadlikumalt ümber käia. Ta selgitab, millele strateegilisel hetkel vunki juurde anda ning mis jätta külma kõhuga tegemata. Kuid juttu tuleb ka muust. ¤ Kuidas strateegiliselt töötada ja haarata töötundide üle parem kontroll? ¤ Kuidas saada hakkama kõikvõimalike ootamatustega? ¤ Kuidas strateegiliselt mõelda ning teisi kuulata? ¤ Kuidas kasutada kalendrit, ülesannete nimekirja ja e-postkasti, et teha tööd kiiremini ja paremini? ¤ Kuidas mõelda välja, mida sa tegelikult tahad? ¤ Kuidas eesmärkidega aastaplaani koostada ning selle teostuseni jõuda?   ¤ Kuidas jääda iseendaks, aga olla seejuures parem? ¤ Kirsiks tordil on asjade lõpule viimise tehnika: iganädalased kohtumised vastutuspartneriga.

"Tuleviku majandus" on julge, ettevaatav ja põhjalikule uurimistööle rajatud raamat, milles Ühendriikide välisministeeriumi kunagine innovatsiooninõunik Alec Ross vaeb digiajastu arengusuundi. Ennustamine on alati ohtlik. Tagantjärele on kerge osutada möödapanekutele, ja seda täppisteadusliku kindlusega. Ometi suudab mõtlev analüütik oleviku najal ekstrapoleerida ja suurema või vähema kindlusega ennustada, mida võib praeguste trendide jätkudes tulevikult oodata. Alec Ross viitab raamatus ka tehnoloogia arengust tingitud ühiskondlikele väljakutsetele. Kuidas leida rakendust inimestele, kelle igapäevast tööd hakkab tehnoloogia aina enam ja enam üle võtma? Kuidas säiliks ühiskond, kuis kõigist on üksteisele kasu? Rossi raamat pole utoopia ega antiutoopia. Enne raamatu kirjutamist töötas ta ametites, mis tõid kaasa väga palju reisimist ja erinevate majandussüsteemide uurimist. Alec Ross leiab, et tsükkel fantaasia - innovatsioon - äriline rakendamine toimib kõige paremini avatud ühiskondades, kus soovitakse ja ka suudetakse muutustega kohaneda. See raamat seisab paindlikkuse ja elukestva õppe eest. Tsiteerides maailma majandusfoorumi uuringut: 65% kõikidest töökohtadest on kadunud ajaks, kui tänased lasteaialapsed tööjõuturule sisenevad. Asjad, mis on Eestis hästi, ei tulene sellest, et me valdame koodikirjutamist paremini kui mõne totalitaarse riigi alamad. Olulisem kui kasutatav tehnoloogia on see, mis asub kahe kõrva vahel. See on raamat kõigile, kes tahavad õppida ja õpetada. Ross usub, et me ei suuda tulevikku pea üldse kontrollida, ent peame siiski andma parima, et meie lapsed saaksid homses maailmas hakkama. Robert Kitt, Swedbanki juhatuse esimees