13. jaanuaril 1999 möödus sada aastat omaaegse tuntud kirjamehe Juhan Jaigi sünnist. Tänases Eestis on tema nimi paraku unustusse vajunud. Kirjanik lahkus koos perega sünnimaalt 1944 sügisel ja suri 1948 Rootsis. Eestlaste vanemale põlvkonnale ei ole Juhan Jaigi nimi aga võõras. Oli tema ju üks neist, kes sirguva noorsoo maailmanägemist oma kodupaiga ainestikul põhineva ja rahvalikus keeles kirjutatud loominguga 1920.-1930. aastatel oluliselt kujundas. Selles on tema tähendus mõõdetamatu. Kirjaniku sünnijuubeli eel avastas tema Prantsusmaal elav tütar Ilo Jaik Riedberg perekonna arhiivi korrastades isa seniavaldamata käsikirja. See on mälestusraamat eestlaste sunnitud pagemist kodumaalt, elust pagulaslaagrites Saksamaal ja Austrias.

Sisu: Marginaalia, Aja kaja, Kriitiline intermetzzo, Kaksipidi küsimusi, Eitamisnõunik ja Revolutsionäär, Julmal ajal, Öisi mõtisklusi, Kevadisi mõttekäike, Mõttepäevikust.

Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi, 1984-1989

Ilmus Karl Õigeri elulooraamat "Ma tulin tagasi". See on mõneti erinev tavapärastest biograafiatest. Kõigepealt on autor läbi ja lõhki teadlane, kes harva raamatu kirjutamise ette võtavad. Teiseks on tema elulugu äärmiselt karm. Kõigele vaatamata on Karl Õigerist saanud praegusaja üks nimekamaid ehitustadlasi, ta on Tallinna Tehnikaülikooli tegutsev professor. Autor heidab meenutustes tagasipilgu oma lapsepõlvele, Teise maailmasõja eelsetele iseseisvusaastatele, Vene anneksioonile, sõjaaegsele Saksa valitsusajale, sellele järgnenud Nõukogude okupatsiooniperioodile, Siberisse saatmisele ja sealt 13-aastase poisina traagilisele koju põgenemisele, taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatele, loomulikult ka oma õpingutele, töö- ja muudele tegemistele. See lugu kujutab mosaiiklikku tagasivaadet iseenda kaudu, milles peituvad küsimused, mis ja miks midagi toimus, miks just nii ja mitte teisiti, mis oli hea, mis halb, mis õnnestus või ebaõnnestus, mida oleks võinud teha teisiti, ning lõpuks – mida peaks või võiks kirjapandust järeldada. Raamatust kiirgab suure ehitusmehe mure ehitushariduse oleviku ja tuleviku pärast.