.png)
Faatum. Eesti tee hävingule
Raamat «Faatum. Eesti tee hävingule» avab pöördeliste aastate saatuslikke tagamaid nii sõnas kui ka pildis. Siin on poliitilisi, diplomaatilisi ja sõjandusalaseid dokumente, artikleid, kirju, allikmaterjale ning fotosid 1930. aastate lõpust ja 1940. aastate algusest, mida nii suurel hulgal koos ilmub esmakordselt. Kommentaaridega varustatud dokumendid, mida ilmestavad unikaalsed arhiivifotod, peegeldavad ehmatava aktuaalsusega ka tänapäeva. Kes iganes meist püüab vähegi mõista või endale lahti seletada tänase Eesti, Euroopa ja kogu maailma ees seisvaid probleeme, sellele võiks «Faatum» olla nii õpetaja kui ka tuleviku teejuht. Karl Soonpää päeviku lugeja saab teada: mida president Konstantin Päts, peaminister Jüri Uluots, kindral Johan Laidoner, ja teised riigimehed 1939. ja 1940. aastal valitsuses Eesti olukorrast ja saatusest tegelikult rääkisid kes oli see Eesti tipp-poliitik, kes tahtis pärast baaside lepingu sõlmimist asuda otsekohe kaitsekulutusi kärpima ja tegema rahva hulgas kihutustööd Nõukogude baasidele heakskiidu saavutamiseks missugused paberid ja miks lasi peaminister Kaarel Eenpalu ära põletada 1939. aasta sügisel kuidas tähistati Eesti Vabariigis juba 1939. aasta 7. novembril Oktoobrirevolutsiooni 22. aastapäeva kuidas Eesti Vabariik tegi endale musta raha, osaledes Euroopas relvade salakaubanduses kes Eesti poliitikutest saatis Jossif Stalinile sünnipäeva puhul eraldi isikliku telegrammi mida arvasid Eesti juhid võimalusest leevendada vaikiva ajastu reegleid ja lubada taas erakondade tegevust. Ajaloolane Küllo Arjakas (sünd 1959) oli muinsuskaitseliikumise üks asutajaid ja 1987-1990 Muinsuskaitse Seltsi vastutav sekretär. Aastatel 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, IX ja X Riigikogu liige a. 1999-2003 ja 2003-2007. On järjepidevalt ajakirjanduses avaldanud ühiskonna-, ajaloo-ja kultuuriteemalisi artikleid. Raamatuid: «Eesti Vabariik 90» (2008), «Konstantin Konik. Unustatud suurmees»(2008).
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Sarnased tooted
Käesoleva raamatu kirjutamise tingis vajadus tutvustada Eesti muistiseid ja nende kaitsega seotud küsimusi võimalikult laiadele rahvahulkadele, et iga inimene tunneks muististe teaduslikku väärtust ja teaks, kuidas toimida nende avastamisel. Raamat annab lühiülevaate arheoloogiateaduste ajaloost Eestis. Vaadeldakse meie vabariigi iga rajooni asustust ja iseloomulikumaid muistiseid. Rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud kodu-uurijaile, õpilastele, kultuuritöötajaile ja kõigile ajaloost ning arheoloogiast huvitatud lugejaile.
Raamat, mille avad, on jätk teose „Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada“ I osale. See on raamat valgusest ja varjust, mis toob silme ette võimujagamised, lahingud ja kahurisuitsu, samas aga ka soovi rajada ahervaremetele uus kodu. Rootsi aeg tõi Tartusse ülikooli ja mõisaõuele renessansi valguse. Nii nagu kirikutes süttisid küünlad, lõid mõisaakendes loitma tuled. Elati suurte lootuste ajal. Unistati pea võimatust. Oleks toonased sotsiaalsed utoopiad ja fantaasiaprojektid realiseerunud ning selle tunnistuseks olevad aadlipaleed Haapsalus, Kuressaares, Kolgal ja mujal jõutud valmis ehitada, võinuks ajalugu võtta teise suuna. Teekond Euroopasse ja rahvusliku ärkamiseni oleks saanud alata varem. Paraku on ajalool omad seadused. 1700. aastal puhkenud Põhjasõja järel astusid lavale uued näitlejad, kes tõid kellegi poolt varem valmis kirjutatud ooperilibreto lavale uues vormis. Sellest kõneleb aga juba järgmine raamat. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele. Teises köites leiavad käsitlust näiteks Palmse, Maardu, Malla, Rogosi, Vormsi, Hiiu-Suuremõisa, Kolga, Albu, Sagadi, Purdi, Võisku, Mäksa, Käru, kokku umbes 30 mõisat. Tegemist on väga mahuka, rohkete illustratsioonidega ning kaunilt kujundatud suureformaadilise raamatuga.
Kõrtside ja hobupostijaamade arhitektuuri ajaloo kohta on varemalt ilmunud küll rida artikleid üldteostes ja ajakirjades, ülevaatlikum eriteos meil aga puudub. Autor loodab, et käesolev raamat aitab seda lünka mõnevõrra täita.
