Kas on võimalik elada 21. sajandil "normaalset" elu – töö, lapsed, eluasemelaen, puhkusereisid – ja samal ajal kohelda hoolivalt inimesi ja keskkonda? Leo Hickman teeb ühe aasta jooksul läbi ebatavalise eksperimendi, üritades jälgida, et kõik tema igapäevased valikud ja otsused oleksid eetilised. Ta kutsub endale appi kolm "eetika audiitorit", kes sobravad läbi tema elu pisimadki sopid; palunud abi ja juhtnööre internetist, mattub ta soovituste tulva alla: "Hambaid pese soola ja söögisoodaga!", "Kas sa oled proovinud prügikastist riideid otsida?", "Nõudepesulapi saab ise heegeldada!", "Laste saamine on kõige ebaeetilisem tegu üldse, nii et sellega võiksid nüüd lõpu teha." Ühtaegu vaimukas ja inspireeriv, on see asendamatu käsiraamat kõigile südametunnistusega inimestele.

"Ühe põhjuse leidmist pean ma paremaks Pärsia kuningatrooni omandamisest." "Kuivõrd vabadus on eelistatavam orjusest, sedavõrd on vaesus demokraatlikus riigis eelistatavam sellest, mida ainuvõimu riigis õnneks nimetatakse." Raamat on pühendatud antiikatomistika väljapaistva esindaja Demokritose (u. 460-u. 370 e.m.a.) elu ja õpetuse vaatlusele. Demokritost on näidatud sügavamõttelise õpetlasena, kirgliku tõeotsijana, oma aja usundilis-mütoloogiliste kujutluste vastu võitlejana. Tema geniaalsed natuurfilosoofilised aimused, viljakad mõtted sotsiaalfilosoofia ja eetika vallas, mida arendasid edasi Epikuros ja Lucretius, on jätnud sügava jälje teaduse ja filosoofia ajalukku.

Sisukord: Kaks ajakirjandusässa liituvad Eesti Päevalehega - Argo Ideon / Maksuameti suhtejuhi kannatuste aasta - Sissejuhatus - Jevgeni Golikov / Suhtlemisvõimetus ja kultuur - Oliver Kruuda / Tööstust arendab kohalik omanik - Joel Luhamets / Meil tuleb valida jumala ja inimeste seaduste vahel - Valitsuse korruptsioonivastase võitlemise kava "Aus riik" / Evelyn Sepp, Riigikogu; Eiki Nestor, Riigikogu; Ken-Martin Vaher, justiitsminister; Margus Kurm, justiitsministeerium - Isa Roman / Kahe kultuuri piirialal tuleb olla kannatlik - Indrek Pertelson / Sport kasvatab vastutustundliku kodaniku - Juhan Partsi valitsuse esimene tööaasta / Siiri Oviir, Riigikogu; Siim Kallas, Riigikogu; Juhan Parts, peaminister; Villu Reiljan, keskkonnaminister - Kihistumine - sotsiaalne, kultuuriline, poliitiline... / Evelyn Sepp, Riigikogu; Jaak Allik, Riigikogu; Urmas Krull, Reformierakond; Urmas E. Liiv, filmirežissöör - Jüri Lina / "Olen Euroopa Liidu vaenlane."; Kellele lüüakse hingekella? - Rein Lang / Eestis on liidrikriis; Milleks meile moraal?; Partnerid, kliendid, konkurendid ja kameeleonid; Meie usaldus, valik, tulemus; Sõbrad, vaenlased ja rehepapid; Kuidas kasvatada juhid? - Villu Reiljan / Ökoloogiline maksureform on mõtteviisi muutus; Kas Palts on maksupettur? - Aivar Pohlak / "Ma ei suuda olla nii küüniline, et poliitikas edu saavutada." - Mart Helme, Kaur Kender / Kas maa tuleb täita lastega? - Miks Estonia huku kohalt ei haju kahtluspilved? / Jutta Rabe, ajakirjanik; Helje Kaskel, Estonia Omaste Ühing; Andres Björkman, laevandusekspert; Christopher Bollyn, ajakirjanik - Mart Helme / Naiivsuses jääme maailmale jalgu; Tallinn ja Herbert George Wellsi "Maailmade sõda"; Hanschmidt, Eesti äri ja russofoobia - Vootele Hansen - Mida õpetab indulgents?; Kommudest, gaastorust ja vägivallast Prantsusmaal - Ülo Kess / Infoühiskonnast teadmusühiskonda; Unistustevabadus ja vabaduseunistus; Millisena paistab meie ühiskond? - Philippe Jourdan / Euroopa skeptitsism tuleneb hingetusest; Jumal ootab kaua, aga maksab protsendiga - Jaak Jõerüüt / "Ma tahaksin elada nii, et mu süda on rahul."; Blatnoi-bolševism - Eesti rahva enesetapp. - Einar Laigna / Tõde teeb vabaks; Mees ja naine - kas sugude kokkupõrge? Ei - filosoofiate!; Kas viimane eestlane?! - Toivo Ninnas /Varjatud võrgustik ei valitse veel Eestit. - Urmas Paet / Ajaloo haavad ei ole veel armistunud. - Koit Luus / Milleks pürgida kõrgemale?!

Owen Barfield (1898–1997) oli üks möödunud sajandi põnevamaid ingliskeelseid mõtlejaid väljaspool akadeemilist maailma. Tema esseed käsitlesid keele ja mõtlemise eelajalugu, poeetilist keelekasutust, vaimu ja looduse suhteid ning lunastuslugu, lähtudes moodsast loodusteadusest, radikaalsest historismist ja antroposoofiast. Käesolevate kaante vahele on võetud kaks Barfieldi teost. 1965. aastal Ameerikas peetud loengud "Kõneleja tähendus" käsitlevad semantilist lähenemist ajaloole, kujundlikkust keeles ja luules, inspiratsiooni ja kujutlust ning inimvaimu muutumist koos keelega. 1957. aastal ilmunud "Nähtumuste päästmine" on kõige hõlmavam sissejuhatus Barfieldi mõttemaailma. See esitab ajas tagasi liikudes visandi inimteadvuse evolutsioonist Läänemaailmas läbi kolme aastatuhande. Peatutakse "animismil", teaduslikul revolutsioonil, keskaja mõtlemisel, klassikalisel vaimul, Iisraeli ilmutusel ja evangeeliumide tähendamissõnadel. Tõlkija saatesõna paigutab Owen Barfieldi ideed 20. sajandi mõtteloo konteksti.