Filosoofia ja religioon on niisama vanad kui ajalugu ning ühtaegu niisama tänapäevased kui kõige värskemad ajakirjandusuudised. Ideed, mis sepistati juba sajandite eest, kujundavad ja vormivad meie mõtlemisviisi ning elulaadi veel tänagi. Käesolev raamat annab linnulennulise ülevaate rohkem kui neljakümnest murrangulise tähtsusega filossofi loomingust. Esindatute seas on sellised suurkujud nagu Platon, Aristoteles, Augustinus, Descartes, Kant, Locke, Nietzsche, Freud, neile lisaks aga veel mitmeid teisi. Lugejale pakutakse huvitavat teavet sellistest mõistetest ja nähtustest nagu esksitentsialism, feminism, humanism, ratsionalism, paranormaalsus, New Age, aga veel paljust muustki. Lisaks filosoofia põhiprobleemide käsitelule leiavad raamatus valgustamist ka nendega põimuvad moraali- ja religiooniprobleemid. Linda Smith on tegelenud religiooni õpetamisega vägagi laia tasemeskaalaga õpilaskonnale. Käesoleval ajal peab ta loenguid Londoni King's College'is. Ta on kirjutanud terve rea haridusalaseid käsiraamatuid, mis mõeldud kasutamiseks koolides. William Raeper on õppinud Oxfordi Hertford College'is inglise filoloogiat ja Nottinghami St John's College'is teoloogiat. Käesoleval ajal elab ta Oxfordis ja tegeleb pedagoogilise tööga ning on tuntud ka literaadina.

Kogumikku hoolikalt valitud tekstid on ühelt poolt loomingulised, lugejat intrigeerivad ning interdistsiplinaarsed – kõige rohkem põimitakse filosoofilisi arutlusi psühholoogilistega. Kuid teisest küljest on esseed filosoofiliselt ranged, demonstreerides oskust jääda ka rakenduslikes teemaarendustes üdini filosoofiks. Raamatus leidub nii filosoofia olemuse üle arutlevaid tekste, kaasahaaravaid filosoofia suurkujude tõlgendusi, põhjalikult käsitletakse ka praktilise filosoofia alla kuuluvaid teemasid kuni meie kaasaja poliitilise olukorra diagnoosi ja kriitikani välja. Raamatu lõpus on intervjuu väljaandjaga.

Kuidas elada tähendusrikast elu, seistes silmitsi tundmatuga, küsib raamatus "Tähtsaimad küsimused" tuntud briti filosoof Bryan Magee (1930–2019). Inimestel on põhimõtteline vajadus mõista, kes me oleme ja milline on maailm, kus elame. Mõistus aitab sellele üksjagu kaasa, aga salapära jääb. Magee argumenteerib provokatiivselt, et õigupoolest ei ole meil mingit võimalust hoomata enda olemust ega leida lõplikke vastuseid ka kõige fundamentaalsematele küsimustele, ent on vaks vahet, kas minna kaotsi päevavalges või pimedas. Magee kutsub lugejat üles kaardistama, kust jookseb mõistetavuse piir. Arutlustes toetub ta oma peamiste filosoofiliste õpetajate nagu Locke'i, Hume'i, Kanti ja Schopenhaueri töödele. 1970.–1980. aastatel nii teles kui ka raadios aktiivselt filosoofilist mõtlemist populariseerinud Magee eelviimaseks raamatuks jäänud "Tähtsaimad küsimused" on kokkuvõtlik, mõttetihe ja sügavalt isiklik arutlus elu (ja surma) tähenduse üle.

Suure belgia dramaatiku ja filosoofi Maurice Maeterlincki teos on selle praegusaja vaimuelu ühe silmahakkavama esindaja usutunnistus. See on ülemlaul vaimsele vaprusele, õhutus võitlusele inimese elu määrava saatusega ja selle saatuse võitmine hingelise vabaduse ning siirusega. Siin leiab väljendust vaimustatud panteism, mille allikaid tuleb otsida keskaegsete müstikute, vanade hindude ja nende uusaegsete järglaste, nagu Novalise ja Emersoni, juures. Ometi ei lange selles teoses, nagu teisteski Maeterlincki filosoofilisis kirjutisis, pearõhk seevõrra ainese teaduslikule küljele kui vormi ning keele kaunidusele, esitamisviisi sugestiivsusele ja mõtte haaravusele. Praegusel kibestunud ja pessimistlikul ajastul, mille kõle vaim inimkonda nii raskelt rõhub, Maeterlincki elujaatav ja julgustav vaim on teenäitajaks parema ja hingestatuma tuleviku poole.