Artiklikogumik tähistab Tartu Ülikooli eetikakeskuse 10. sünnipäeva ning sisaldab artikleid keskuse tegevuse kohta, samuti eetika rollist teaduses ja ühiskonnas.

Raamat sisaldab tuntud filosoofi, muusiku ning arsti Albert Schweitzeri (1875-1965) neljaosalisena kavandatud "Kultuurifilosoofia" kaks esimest osa: "Kultuuri allakäik ja taasloomine" ning "Kultuur ja eetika" (esitrükk 1923). Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. Uut optimistlikku maailmavaadet otsides jõuab mõtleja oma humanistliku eetika põhiprintsiibini "aukartus elu ees". Tänapäevale nii haruldase mõtlejatüübina, kelle filosoofia ja võltsimatu humanism, kõlbeliselt terviklik elu ja tegevus ajastu vaimsele situatsioonile mõju avaldasid, väärivad Schweitzeri ideed loovat suhtumist seoses mitmete nüüdisprobleemidegagi.

"Lühiülevaate" autorid on püüdnud saavutada järgmisi eesmärke: süstemaatiliselt käsitleda filosoofia arenemise põhietappe muinasajast meie päevini, analüüsida filosoofia peasuundade -- materialismi ja idealismi võitlust, valgustada dialektilise ja ajaloolise materialismi tekkimist ja arengut, kritiseerida kaasaegset kodanlikku filosoofiat, milles kajastub kapitalistliku süsteemi üldkriis. "Filosoofia ajaloo lühiülevaade" on mõeldud õppevahendiks humanitaaralade üliõpilastele ja ka neile, kes õpivad filosoofia ajalugu iseseisvalt.

Armastus on usk ja kellel on vähe usku, sellel on ka vähe armastustTõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärkiTõelise armastuse ühisjooned on hoolitsus, vastutus, lugupidamine ja teadmisedKes iganes on võimeline andma, on rikasNeed on vaid mõned mõtted käesolevast raamatust, mis ilmus esmakordselt 1956. a, kuid mille lihtsad tõed muudavad tänapäevalgi paljude noorte maailmanägemust ja arusaamu. Lugeja saab siit ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala-armastusest, samuti armastusest tänapäeva Lääne kultuuris ja Ida mõjutustest sellele. Kaasaja inimene januneb armastuse järele, kuid tema püüdlused jäävad viljatuks, kui ta ei tunnusta teel armastuseni distsipliini, keskendumist, kannatlikkust ja ülimat hoolitsust.Erich Fromm (1900 – 1980), psühhoanalüütik ja filosoof, arutleb oma töödes eraldatuse ja võõrandumise, inimese sotsiaalse seisundi ja mõttelaadi üle, pidades ülimalt tähtsaks zen-budismi tõdede omandamist. Ta töötas mitme USA ja Mehhiko ülikooli juures, tegi kaastöid arvukatele erialastele ajakirjadele ning tema sulest on ilmunud palju raamatuid, mis on saanud bestselleriteks.Teine, parandatud ja täiendatud trükk.