Peategelane Ottokar jutustab koolikirjandi laadis, nii nagu Eestimaal Jaan Rannapi Agu Sihvkagi, näiliselt naiivsena tunduvaid lustakaid lugusid, mis peaksid mõtlema panema ka lapsevanemaid ja õpetajaid, sest igaühes neist on peidus õpetuseiva, vähemalt lusti ja nalja, trikke ja tempe on nendes enam kui küllaga. Ottokar võtab vaatluse alla paljud kooli- ja koduse elu ebakohad ja puudused ning mõistab iga loo lõpus nii mõndagi õpetlikku öelda.

Sekeldused kurikuulsa röövel Hotzenplotziga jätkuvad. Teeseldes pimesoolenihestust ja kavaldades üle Dimpfelmoseri, põgeneb röövel pritsimajast vangistusest, seljas ülemvahtmeistrilt varastatud munder. Hotzenplotz röövib vanaema ja nõuab tema eest lunaraha. Kasperl, Seppel ja ülemvahtmeister Dimpfelmoser on kimbatuses. Mida nad peaksid tegema? Selgeltnägija proua Schlotterbecki ja krokodilliks nõiutud mägrakoer Wasti abiga õnnestub õiglus taas jalule seada. Röövel Hotzenplotzi lood kuuluvad koos „Krabati“ ja „Väikese nõiaga“ rahvusvaheliselt tuntud saksa lastekirjaniku Otfried Preussleri untuimate teoste hulka. Hoidke alt - seitse nuga ja piprapüstol!

Käes on kauaoodatud talvine koolivaheaeg. Klassi suusapäevast tõotab tulla lahe lumepidu. Kuid ... Taimi jaoks saab see päev pöördeliseks. Ta kogeb taas inimeste alatust, aga ka headust, tema katsumustel ei paista lõppu olevat. Raamatu teiseks peategelaseks tõusnud klassiõde Mirjam avab Taimile ukse kunstimaailma, kus tüdruku puseriti mõtted sootuks selgema suuna saavad. Kusagil ootab Elmo. Kas leiab Taimi tee tema juurde?

Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954