Naine oli veel õhus, kui ma, jalad ees, talle järele hüppasin, püüdes sukelduda risti lainet kalda ja lähima kaljupanga vahele. Järele mõtlesin ma selle üle hiljem, siis, kui mul aega oli. Tõtt öelda ma teadsin, et nii kärestik kui ka purre selle kohal olid ainult meelepete, peale kõige muu tõendas seda puutüvi, mille mu käsi oli läbinud, ilma et ma seda oleksin tundnud. Sellele vaatamata hüppasin vette nii, nagu võiks naine tõepoolest hukkuda, mul on meeles, et ma täiesti instinktiivselt valmistusin kokkupuuteks jäise veega, mille pritsmed kogu aeg meie näole ja riietele langesid. Ma ei tundnud aga midagi peale tugeva, tuulehooga sarnaneva õhuvoolu, kui ma põlvedest kergelt kõverdatud jalgadel, otsekui oleksin hüpanud vaid meetri kõrguselt, maandusin äkki ruumikas saalis. Kuulsin naerulaginat. Poola kirjanik Stanislav Lem (sünd. 1921) on tähelepanuväärsemaid ja tuntumaid nimesid nüüdisaja filosoofilises fantastikas. Ta on lõpetanud Krakovi ülikooli arstiteaduskonna, tegelnud psühholoogiaga, uurinud teaduse ajalugu ja teooriat. Lemi loomingule on iseloomulik probleemide globaalsus, filosoofilise analüüsi vahedus, aga ka ulmekirjanduses harvaesinev meisterlikkus fantastilise keskkonna kujutamisel ja karakterite loomisel.

1769. aastal leiab Carl von Linné õpilane Daniel Solander Uus-Meremaalt midagi eriskummalist – niivõrd iseäralike omadustega kivi, et seda tuleb peidus hoida. Enam kui kakssada aastat pärast Solanderi surma helistab üliõpilasele Ida Nordlundile Nobeli auhinnatseremoonia päeval imelikes asjus tema vanaema Alma. Too palub Idal ühendust võtta Nobeli preemia laureaadi Anatoli Loboviga, et hoolitseda ühe salapärase sisuga laeka eest. Aga toimub midagi jubedat. Peagi mõistab Ida, et laegas on paljude sihtmärk. Ta peab Stockholmist põgenema. "Neitsikivi" on kaasakiskuv mänguline põnevik salapärastest keemilistest elementidest, edevatest filmitähtedest, kadunud emast ja lähenevast ökokatastroofist. Raamat on kuueköitelise järjeromaani esimene osa ja räägib kolme põlvkonna naistest – Idast, ema Evast ja vanaema Almast. Neid kõiki ühendab hirmuäratav loodusteaduslik saladus, mille ilmsiks tulek ohustab kogu inimkonda. Selle peadpööritava müsteeriumi suudavad nad lahendada vaid siis, kui üksteist ajas leiavad.

Robin Hobbi Eluslaevnike triloogia tegevus toimub Bingtownis, Jamaillias ja Piraadisaartel, mis jäävad Kuuest Hertsogkonnast kaugele lõunasse. Sellegipoolest mõjutab Kuue Hertsogkonna sõda Punalaevnikega ka lõunapoolsemate maade kaubandust ning Bingtowni kaubaisandad satuvad raskustesse. Olukord on pingeline isegi peredele, kellele kuuluvad imelised eluslaevad, mis on tehtud võlupuust. Kui laeval on surnud perekonna kolme põlvkonna esindajad, siis eluslaev virgub ja selle käilakuju ärkab elu. "Võlulaeva" alguses oodatakse eluslaev Vivacia virgumist. Vestritite peretütar Althea on veetnud suurema osa elust koos isaga seilates ning seepärast on ta veendunud, et pärast isa surma, saab tema laeva omanikuks ja kapteniks. Ta vapustus on suur, kui selgub, et isa on pärandanud laeva hoopis tema õele ja jõhkrale õemehele. Althea otsustab laeva ükskõik milliste vahenditega tagasi saada... Piraadisaartel ja selle ümbruses hellitab piraat Kennit samal ajal lootust saada Piraadisaarte esimeseks kuningaks. Ka tema on valmis kõigeks, et seda saavutada. Lisaks on ta otsustanud vallutada ühe seni kättesaamatuks peetud eluslaeva... Saatused, kired ja soovid ristuvad, merel aga on meremadude ränne ja kusagil Vihmajõel imbub sealsete asukate maailma märkamatult iidset Elderlingide maagiat.

Raamatu tegelased ammutavad oma teadmisi planeetide kohta 9827. a. ilmunud A. Lowelli "Täielikust galaktikateatmikust". Selleks ajaks on inimesed jõudnud nii kaugele kosmosesse, et mälestust Maast - tsivilisatsiooni hällist - võetakse kui kaunist muinaslugu. Inimesed, kes oskavad "kõverruumi" läbides jõuda senitundmatute kauguste taha, on asustanud kõik vähegi elamiskõlblikud planeedid Galaktikas. Inimestel on avanenud isegi võimalus leida endale rahulik planeet, kus võiks segamatult teineteist armastada.