Rohkem kui seitsekümmend aastat tagasi ilmunud raamatu uustrükk (Leo Anveldi ja Aira Kaalu tõlge ilmus esmakordselt 1936-1938). Loetavalt kirjutatud ülevaade filosoofia ajaloost alates filosoofia sünnist kuni 20. sajandi alguseni. Väljaandest, mida nelja aasta jooksul pärast ilmumist müüdi rohkem kui pool miljonit eksemplari, sai üks kahekümnendate aastate enim müüdud raamat.

Tõlkeraamatus antakse lühiülevaade vanakreeka filosoofi Sokratese (470/469-399 e.m.a.) elust ja analüüsitakse tema õpetust. Autor mõtestab lahti Sokratese panuse dialektilise meetodi kujunemisse, käsitleb tema eetilisi vaateid ja näitab ühtlasi Sokratese filosoofia suurt tähtsust antiikfilosoofia edasisele arengule. Sokratese vaimset pärandit hinnates osutab autor tema eetikaõpetuse aktuaalsusele nüüdisajal.

"Mil iganes me räägime religioossest ainesest, räägime piltidest, mis osutavad millelegi sõnades väljendamatule... Hakates nüüd järgnevalt tegelema "metafüüsiliste" objektidega, olen ma täiesti teadlik, et liigun piltide maailmas ja mitte ükski mu arutluskäik ei puuduta mõistusele kättesaamatut... Kui aga keegi mu lugejatest peaks tundma kiusatust lisada vaadeldavate jumalapiltide ette sõna "kõigest", satuks ta sedamaid vastuollu kogemusega, mis demonstreerib vähimagi kahtluse varjuta nende piltide erakordset numinoossust. Nende piltide erakordne vägi ei tekita meis mitte üksnes tunnet, et nad tähistavad ens realissimus't (reaalseimat olevat), vaid veenab meid ka selles, et nad tõepoolest väljendavad ja n-ö manifesteerivad teda. See muudab meie arutelu ebatavaliselt keeruliseks, kui mitte võimatuks," ütleb C. G. Jung. Ja ometi on ta selle teekonna ette võtnud, lootes olla hääleks paljudele, kellega on juhtunud sama, mis temaga.

2009. aasta märtsis toimus TLÜ Akadeemilises Raamatukogus väliseesti kirjanduse keskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu korraldusel konverents "Eesti teadlased paguluses", kus esinesid eesti ja väliseesti teadlased. Ettekannete põhjal ilmunud kogumikus on 22 artiklit, mis käsitlevad tuntud väliseesti teadlaste – astronoom Ernst Öpiku, geoloog Armin Öpiku, meditsiiniajaloolase Ilo Käbini, interdistsiplinarist Valter Ranna, kopsuarst Enn Nõu, teemandiuurija Arthur Linari-Liholmi, keemik Ivar Ugi, etnoloog Gustav Ränga jt elu ja teadustegevust.