See mälestusteraamat on ebatavaline, sest see pole asjatundjate lihvitud töö. Kooliõpilased panid oma sõnaseadmise oskust mööda kirja 1941 ja 1949 Siberisse saadetute ammuseid koolimälestusi. Osalt on need 69 mälestust oma pere lood, enamasti aga kirjapanejate jaoks võõrad saatused. Ühendav on see, et tänased kirjutajad on ligikaudu sama vanad, kui seda olid meenutajad oma rasketel kooliteedel. Nii polegi need nagu vanade inimeste mälestused, lugejaga räägivad kooliealised ja räägitu on seda ehedam. Ka lühikeses loos on peidus elukäik, rääkimata siis pikematest ja põhjalikumatest, pildimaterjaliga mälestustest, mis on kahtlemata huvitavaks ajaloliseks lugemisvaraks. Tänasel päeval tundub tollane uskumatuna, kuid mälestusest mälestusse korduvad teemadkinnitavad, et just niisugune see küüditatu kooliaeg oli.

Ajaloo taevavõlvil on Jeanne d'Arc üks eredaimaid tähti. Tema lugu on tuttav kõigile: talutüdruk kuuleb taevalikke hääli, mis teevad talle ülesandeks võtta Prantsusmaa tagasi inglastest sissetungijate käest. Mehe kombel soomusrüüd kandes asub ta armee etteotsa, päästab Orléans'i linna inglaste piiramisrõngast ning laseb dofääni Prantsusmaa kuningaks kroonida. Kuid peagi langeb ta inglaste liitlaste kätte vangi ja antakse neile üle. Ta põletatakse ketserina Roueni turuplatsil tuleriidal, ent tema legendi tappa on hoopis raskem. Peaaegu viissada aastat hiljem tunnustab katoliku kirik Jeanne'i mitte kui pelgalt kangelannat, vaid kui pühakut. Tunnustatud ajaloolane Helen Castor äratab selles raamatus ellu Jeanne'i ja tema kaasaegsed, viies lugeja otse viieteistkümnenda sajandi tormiliste ja veriste sündmuste keerisesse ning andes kaasakiskuva ülevaate ühe erakordse noore naise lühikesest, ent hämmastavast elust ja tema ajastust.

Prantsuse kuningas Louis XIV valitses kõige hiilgavamat ja ekstravagantsemat õukonda 17. sajandi Euroopas. Tuntud ajalooliste biograafiate autor Antonia Fraser heidab pilgu Päikesekuninga paleede sametkardinate taha, võttes vaatluse alla naised, kes mängisid Louis' elus olulist rolli. Oma emale Austria Annale võlgnes noor kuningas elu, võimu kui ka kindlad põhimõtted. Kuninglikku kohust täites pidi Louis hülgama oma esimese armastatu, kardinal Mazarini elavaloomulise ja intelligentse õetütre Marie Mancini ning poliitilistel kaalutlustel abielluma Hispaania infanta Maria Teresaga. Põgus flirt võluva vennanaise, Inglise kuninga Charles II õe Henriette-Anne'iga lõppes ootamatu armumisega Henriette-Anne'i õuedaami, arglikku ja oma suverääni jumaldavasse Louise de La Vallière'i, kes talle neli last sünnitas. Louise'i vahetas välja kütkestav ja vaimukas Athénaïs, markiis de Montespan, tema omakorda pidi taanduma Madame de Maintenoni teelt, kellega kuningas arvatavasti pärast Maria Teresa surma salaja abiellus. Eluõhtul leidis vananev Louis lohutust oma pojapoja naise Savoia Adélaïde'i rõõmsameelsest seltskonnast. "Ma olen veendunud, et lood, mida räägitakse sellest õukonnast veel ka siis, kui meie kõik juba läinud oleme, on etemad ja lustakamad kui mis tahes romaan, ja kardan, et need, kes tulevad pärast meid, lihtsalt ei suuda kõike seda tõena võtta ning peavad noid jutte pelgalt muinaslugudeks." Nõnda kirjutas Louis XIV vennanaine Orléans'i hertsoginna Liselotte. Antonia Fraser on ellu äratanud needsamad "muinaslood", maalides värvika pildi Louis XIV õukonnast aastail 1643–1715 ühes seal valitsenud luksuse, intriigide, keerukate rituaalide, aga ka absurdi ning viletsusega, andes ülevaate Louis XIV elu ja valitsuse intiimsemast poolest ning naistest, kes olid ühel või teisel moel selle lahutamatuks osaks. Raamat on rikkalikult illustreeritud värvitahvlitega.

Krahvinna Maria Kleinmicheli ajaloofaktidele tuginev mälestusteraamat viib lugeja XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse Vene õukonnaellu. Autoril on eredaid mälestusi kokkupuuteist paljude Euroopa poliitikategelaste, Venemaa tsaaride Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II ning Saksa keisri Wilhelm II, Austria keisrinna Elisabethi ja teiste kroonitud peadega. Ta on läbi elanud 1905. ja 1917. aasta sündmused Venemaal, jutustab kaasaelamisega tsaar Nikolai II ja tema perekonna saatusest, samuti omaenda vangipõlvest ja põgenemisest välismaale punase terrori eest.