Pillavad värvid, paavstide ja kuningate dramaatiline ajastu – ja selle taustal ühe kõigi aegade suurima kunstniku eepiline saaga. El Greco (1541-–1614) sündis Kreeta saarel. Ta oli alles nooruk, kui saabus Veneetsiasse, et õppida maalikunsti kuulsa meistri Tiziani käe all ja õppida tundma elu maailma kõige kõlvatumas linnas. Roomas jõudis ta loomevõimu tippu, ent tema kui kunstniku ja mehe uskumatu ettemääratus sai teoks hoopis Hispaanias, selle karmi ja kirgliku loodusega ja kõrvetava päikese ning tuliste tunnete maal.

Elulooromaan Leonardo Da Vinci elust

Paljud füüsikud, insenerid, ärijuhid ja poliitikud on järeleandmatult kindlad, et Uri Gelleril on erakordsed võimed. Ent kas ta on ikka tõeline müstik, prohvet ja paranormaalne isik? Või on ta hoopis Houdini-järgse ajastu suurim artist -- hiilgav petis, kes on vedanud maailma ninapidi rohkem kui kolmkümmend aastat? Sündinud vaeses iisraeli perekonnas, on Geller painutanud lusikaid kolmandast eluaastast saati. Ta ilmutas kogu lapsepõlve jooksul üha uusi hämmastavaid meediumivõimeid. Need andsid talle võimaluse teha karjääri USA sõubisnises, neid võimeid kinnitas mainekas ajakiri Nature ning nende tõttu astusid temaga kontakti nii LKA kui ka Mossadi luureülemad. Selles esimeses ühe meie ajastu mõistatusliku isiku laiaulatuslikus biograafias on Jonathan Margolis avastanud vastupandamatuid tõendeid sellest, et Uri-poiss võib tõepoolest olla see, kes ta on oma toetajate väidete järgi... Jonathan Margolis on ajakirjanik, kes kirjutab pidevalt Londoni ajalehtedele Evening Star ja Guardian. Samuti on ta Euroopa kaastöötaja ajakirjale Time ning viie juba ilmunud ja erakordselt eduka biograafia autor. Käesoleva teose kirjutamise ajal hävisid tal kaks kassettmakki ja kõigest üksainumas lusikas.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.