„Armastus külmas kliimas” on säravalt romantiline teos, mis kirjeldab värvikalt aristokraatide kadunud hiilgust kahe maailmasõja vahelisel Inglismaal ja kuulub kindlalt inglise kirjanduse klassika hulka. Ehkki romaanis on kujutatud kõrgaadli elu, võib vaimukuste pillerkaari varjus aimata ka nukramaid alatoone, sest armastus võtab sageli ootamatu kuju või jääb hoopis tabamatuks. Nagu heades raamatutes ikka, on selleski teoses midagi rohkemat, kui esmapilgul paistab, ning küllap sellepärast püsib see seniajani värskena.

"Politseil on teada, et surma ei põhjustanud tuli. Rusude alt leitud surnu on maha lastud."

Ühel vaiksel augustihommikul vabaneb vanglast topeltmõrvar. Ühel vihmasel aprillipäeval leitakse metsast köndistatud surnukeha. Milline seos valitseb nende sündmuste vahel? Komissar Van Veeteren pannakse silmitsi kireva ja õnnetu inimsaatusega. Tema lahendada jääb kuritegu, mille puhul kõik juhtniidid viivad üksnes ajas tagasi. Seal, kus kõik süütõendid on ammu ja hoolega hävitatud, saab kriminalist tugineda ainult ainsale hävimatule tunnistajale – kaasinimeste mälule. Sellele toetudes on võimalik lahendada sedagi, mis peaaegu lahendamatu.

Taani saatkonna töötaja Moskvas Jack Andersen asub eraviisiliselt uurima kahe naise, saatkonna sekretäri Sonja ja temaga millegipärast ühes korteris tapetud venelanna Vera mõrva tagamaid. Kuigi ümberlükkamatud süütõendid viitavad selgelt enesetapu juhtumile ja ametlik uurimine lõpetatakse kiiresti, tahab Jack Andersen leida seoseid vene prostituudi ja Sonja vahel. Seepärast tutvub ta Veera õe Lilliga – lauljannaga hotelli Praga restoranist. Nende vahel tekib muidugimõista armulugu ja kõik näib hästi minevat, kuni Jack Andersenile esitatakse süüdistus saadiku ebaväärika käitumise eest ja ta peab lahkuma riigist kolme päeva jooksul...