Kaks aastat tagasi aset leidnud nn pronksiöö sündmused on pinnale toonud terve rea kõige pöörasemaid Tõnismäega seotud legende. Dmitri Petrjakov on seganud kokku kummalise sousti reaalselt aset leidnud sündmustest, maagiast, keskaegsetest müütidest, Dannebrogist, Kaali meteoriidist, erinevate kirikute ning nõukogude ja saksa natsiladviku, salateenistuste, vabamüürlaste ja salaordute huvist Tõnismäe vastu jne. Raamatu läbivaks teljeks on pronkssõduri lugu – autor heidab õhku hüpoteesi, et pronksist soldati lahkumisse Tõnismäelt on segatud maagia. Raamatus toodud isikud on ajaloos reaalselt elanud ja selles esinevad ajaloolised sündmused täpselt dateeritud. Raamat on illustreeritud rohkete fotode ja autori tehtud illustratsioonidega.

Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistamiseks annab Eesti Entsüklopeediakirjastus välja suureformaadilise kogumiku meie kodumaa üheksast aastakümnest – "Eesti Vabariik 90. Sündmused ja arengud". See on terviklik ülevaade Eesti ajaloost, mis peaks kuuluma iga eestimeelse kodu lugemisvara hulka. Raamat käsitleb Eesti elu aastate lõikes: 1918, 1919, 1920 ja nii edasi, kuni äsjalõppenud 2007. aastani. Toodud on sündmuste kronoloogia ja lühemad või pikemad artiklid, mis iseloomustavad antud aastat. Mõnel aastal juhtus sündmusi rohkesti, mõnel aastal vähem. Paljude sündmuste tähendus jääb ühe aasta piiridesse, mõned ulatuvad kaugemale ja üksikute suursündmuste tähendus hõlmab aastakümneid. Väljaandest leiate Eesti sündmuste ja arengute kronoloogia, lahtikirjutatud huvipakkuvad faktid ja vähemkäsitletud teemad. Rikkalikult illustreeritud raamatus on kasutatud vähetuntud või seni teadmata fotosid, kus üks pilt ja mõjukas pildiallkiri ütleb isegi rohkem kui tekstiline ülevaade. Raamatus on 344 lehekülge, üle 600 foto ja kaardi ning nimeregistris on 1626 isikut – kes kõik on meie elu mõjutanud ja kujundanud.

„Moodne joon“ on lugu Eesti ajaloo ühest kaunimast ajajärgust. Need kaks üürikest aastakümmet, mil eestlane sai oma vaba riiki üles ehitada, tegi ta seda õhina ja innuga. Euroopa tuksus seniolematus rütmis ja vastsündinud Euroopa väikeriik üritas sellega sammu pidada. Olgu juttu kardinaliistust või kleidi tegumoest, kõikjal seati eeskujuks moodne joon. Raamat võtab luubi alla muutused Eesti linnaelus. Esimeste autode ja kodumasinate kasutuselevõtt, pottkübarad ja kõrgemale kerkinud seelikuäär, funkarhitektuur, sportlik elustiil, seninägematud katsetused kunstis, uut moodi suhtumine lastekasvatamisse ning esimeste eesti soost ettevõtjate edu – sellest kõigest siinne kogumik räägibki. Peatükkide autorid on just selle valdkonna asjatundjad. Rikkaliku fotomaterjaliga kaunis raamat on suurepärane kink igale Eesti ajaloo huvilisele.

Jüri Remmelgas oli Eesti Leegioni sõjakirjasaatja Teises maailmasõjas. Eelnenud 14 aastat ajakirjanikuna ja aasta vabatahtlikuna Idarindel olid parimad eeldused selleks tööks. Ta kirjeldab elu Berliinis sõjakirjasaatjate keskuses, sealset preisi korda ja tsensuuri, kuid ka oma ameti eeliseid, nt ligipääs salastatud teabele. Kujutlus Eesti Leegionist kui tulevaste Eesti rahvusväeosade tuumikust annab mõtte eestlaste vastupidamisele tolles SS-i pesas. Ka leegioni õppekeskust Debicas ja leegionäride esimesi ränki lahinguid kirjeldab autor põhjalikult. Tema sõltumatu ja omas ajas väga objektiivne mõtteviis on eriti sümpaatne.