See, UNESCO-ga koostöös valminud põhjalik raamat on mõtteline järg populaarsele raamatule "1001 looduse imet, mida elu jooksul peab nägema" ning pakub ulatusliku ülevaate tuntud ajaloolistest paikadest. Lugeja viiakse põnevale rännakule mööda maailma, et tutvustada selliseid iidse pärandi hulka kuuluvaid rajatisi nagu Suur Hiina müür, Egiptuse püramiidid, aga ka 20. sajandi olulisimaid sündmusi tähistavaid memoriaale; ühtlasi tutvustatakse maailma kuulsamaid religioosseid objekte nagu Nutumüür Jeruusalemmas või Orvieto katedraal Itaalias. Esindatud on ka tähelepanuväärsed valitsejate residentsid alates Versailles'st kuni Valge Majani ning maailma ajaloo suurimad lahingutandrid alates Gettysburgist kuni Somme'ini. Kogu seda geograafiliselt liigendatud teavet illustreerib enam kui 800 vapustavat fotot.

Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".

Ajaloodoktor Feliks Kinkar vaatleb oma raamatus 20. sajandi alguses loodud ja kuni Esimese maailmasõjani edukalt arenenud baltisaksa haridusseltside tegevust Eesti alal. Uurimusest selgub nende seltside järjekindel töö ja silmapaistvalt head tulemused emakeelse kultuuri ja hariduse edendamisel, vaatamata üha tugevnevale venestamispoliitikale. Edu eelduseks oli kõigi saksa ühiskonnakihtide, nii lihtinimeste, haritlaste, vaimulike kui ka aadlike aktiivne osavõtt selles liikumises. Kuigi tihedam koostöö eestlaste ja sakslaste vahel sellel alal puudus, aitas saksa seltside tegevus ka eestlastel võidelda ähvardava venestamispoliitika vastu ning oli eeskujuks analoogiliste eesti haridus- ja kultuuriseltside loomisel. Vaadeldud seltsid olid see alus, millest kasvas välja Eesti Vabariigis kuni 1939. aastani edukalt tegutsenud saksa vähemusrahvuse kultuuriautonoomia.

Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini.