See raamat räägib loo Eesti päritolu Felix Kerstenist, keda Himmler nimetas oma maagiliseks Buddhaks. Himmler oli kogu sõja aja sõltuvuses Kersteni raviseanssidest ja viimane suutis sageli mõjutada natsijuhi otsuseid. Kui Saksamaa kaotus tundus olevat juba möödapääsmatu, hakkas Himmler oma naha päästmiseks meeleheitlikult kaubitsema koonduslaagrivangidega. Kersten omalt poolt püüdis päästetud vange Rootsi toimetada. Mälestuste ja päevaraamatutega jätab Kersten maha hulga mõistatusi, mille üle uurijad on jagelenud rohkem kui pool sajandit. Kes Kersten tegelikult oli? Oportunistlik silmamoondaja või karismaatiline heategija?

Kõik me teame, kes olid Churchill, Roosevelt ja Hitler. Aga kui paljud meist on kuulnud lord Morgani, Ross McIntire' või Theo Morelli nime? "Salajased valitsejad" on raamat selle maailma vägevate seljataga seisnud ihuarstidest ja nende rollist ajaloos. Philipp Vandenberg, kes on uurinud võimurite haiguslugusid, neile pandud diagnoose ning päevikuid ja muid ürikuid, vaatleb pöördelisi ajaloosündmusi arstide vaatevinklist. Raamat toob päevavalgele mõndagi, mida seni on varjanud saladuskate alates Rooma keisri Marcus Aureliuse ihutohtri Galenose tegevusest ja lõpetades paavst Pius XII haiguslooga.

Ajaloo taevavõlvil on Jeanne d'Arc üks eredaimaid tähti. Tema lugu on tuttav kõigile: talutüdruk kuuleb taevalikke hääli, mis teevad talle ülesandeks võtta Prantsusmaa tagasi inglastest sissetungijate käest. Mehe kombel soomusrüüd kandes asub ta armee etteotsa, päästab Orléans'i linna inglaste piiramisrõngast ning laseb dofääni Prantsusmaa kuningaks kroonida. Kuid peagi langeb ta inglaste liitlaste kätte vangi ja antakse neile üle. Ta põletatakse ketserina Roueni turuplatsil tuleriidal, ent tema legendi tappa on hoopis raskem. Peaaegu viissada aastat hiljem tunnustab katoliku kirik Jeanne'i mitte kui pelgalt kangelannat, vaid kui pühakut. Tunnustatud ajaloolane Helen Castor äratab selles raamatus ellu Jeanne'i ja tema kaasaegsed, viies lugeja otse viieteistkümnenda sajandi tormiliste ja veriste sündmuste keerisesse ning andes kaasakiskuva ülevaate ühe erakordse noore naise lühikesest, ent hämmastavast elust ja tema ajastust.

Raamat "Kümme keisrit" on kokkuvõte kolme ja poole sajandi pikkusest Rooma impeeriumi ajaloost jutustatuna kümne kõige olulisema keisri elu kaudu. Teos algab esimese keisri Augustusega ja lõppeb ligikaudu 350 aastat hiljem Constantinusega, kes pöördus ristiusku ning rajas idas uue pealinna Konstantinoopoli. Nende sajandite jooksul saavutas Rooma hiilguse ja territooriumi ning kaotas siis mõlemad. Need kümme Rooma keisrit olid kõige võimekamad ja edukamad. Edukust määratleti erinevalt, aga kõik tahtsid poliitilist võimu riigis, rakendada sõjajõudu piiride taga, käsutada rikkusi, Rooma linna üles ehitada ja jumalatega hästi läbi saada. Ja kõik tahtsid surra kodus oma voodis ja anda võim üle oma valitud järeltulijale. Rooma pärand on tänapäeval säilinud mitmel viisil, alates keelest, õigusest ja arhitektuurist kuni roomakatoliku kirikuni. Strauss uuribki seda püsivat pärandit seda kujundanud meeste elude kaudu.