Käesoleva prantsuse muinasjuttude kogumikus on järgmised lood: Saladuste puu; Rauamurdja, Tammekaksaja ja Õunaviss; Kuldlind; Lindhaldjad; Pika ninaga printsess; Väike kuldlind; Väike Viinamarjake; Kuldõun; Kehv-Jean; Kääbusnarr; Kuldtibu; Lonkuri võit; Puukingameistri tütar; Sepast saarmas; Pipete’i tuhat ja üks vempu; Julge Jean; Reis kuule; Ma ei lausu enam ühtki sõna; Vincent Vägev; Harakasupp; Kolm varast; Rahapott; “Kanäe! Kann käe!”; Kingsepp Doudou; Rentnik ja peremees; Üks isemoodi kalkun; Rebane ja juusturattad; Hunt ja rebane; Rebane, kukk, orav ja kägu; Rebane ja kanakesed; Lambapealik; Tobu-Toueno ja võluvile; Sõge-Jean läheb turule; Kange kavalpea; Sulaspoiss Jeani imekspanemised; Isa Mathieu lihavõttealaadal; Ussikuningas; Neitsisoo; Virvatuled; Mardiöö

Kai Kensi muinasjuttudes kajastuvad kõlbelised probleemid, mis on seotud lapse emotsionaalse sfääriga. Lillehaldjad, loomahaldjad ning lapsega kõnelev loodus õpetavad vahet tegema heal ja halval. Lastele antakse lisaks lugemiselamuse ka juhiseid looduses käitumiseks.

Sisukord: Lugu väikesest loost, Lugu hiireke Vabikõrvast, Lugu õnnetusekanast, Lugu ustavast siilist, Lugu kuldsest taalrist, Lugu jubedast külaskäigust, Lugu rotist, kes end parandas.

Muinasjutud" kirjutas Gorki aastail 1910-1913, uue revolutsioonilise tõusu ajajärgul. Nad jätkasid revolutsioonilise romantismi traditsioone ja kutsusid võitlema inimväärse elu eest. "Muinasjutud" erinesid oma reipa tooni, heroilise teema ja sotsialistliku humanismi tõttu põhjalikult reaktsiooni-ajajärgu kirjandusest. Nad täitsid tegelikult proletaarse kirjanduse ülesannet - tungida otse elu keerisesse ja võidelda tõelise kirega sotsialistlike ideaalide eest. K. Muratova