"Need kirjatükid on sündinud varastatud ajast – öötundidest. Isegi mitte vabast tahtest, vaid teiste pealekäimisel edasi anda oma muljeid. Muljed – need nad ongi. Nad on sündinud ettevalmistuseta nagu reisidki. Neil muljetel on siiski üks ühine nimetaja: need on teatrimehe muljed. Paljugi sellest, mis antud hetkel oli üllatuslik ning uus, on nüüd juba iganenud ja varsti lootusetult vana. Ma ei paranda neid lehti. Las nad olla nagu olid, need hetke impressioonid. Selles on nende piiratus, aga võib-olla ka võlu – neile, kes ei otsi siit tõsiandmeid kirjeldatud maade kohta, vaid keda huvitab, mida mõtles või tundis kunagi üks eesti teatrimees, kui ta viibis neil mail."

Peter Lahnsteini Schilleri-raamat on biograafia, elulookirjeldus selle sõna otseses mõttes. Seetõttu erineb see oluliselt viimaste aastakümnete suurtest Schilleri-käsitlustest, mis on ilmunud Emil Steigeri, Benno von Wiese ja Gerhard Storzi sulest, ning kirjutatud peamiselt germanisti vaatepunktist, käsitledes põhiliselt tema loomingut. Autor jutustab siin erakordse inimese elust, kes oli ühtlasi oma aja laps. Tema argipäev oli tema seisusekaaslaste argipäev - hariduse, tiitli kaudu ülendatud, sageli rahalistes raskustes vaevleva kodanliku kihi argipäev; aadlitiitli omandamine ei muutnud selles suhtes midagi. Ta oli teatrikirjanik. Kuidas nägi välja tema aja saksa teater, mis inimesed olid teatri juhid, näitlejad? Ta oli ülikooli professor. Missugused olid tema aja ülikoolid, eriti tema Jena ülikool? Missugused olid kolleegid, mida suutsid, tohtisid teha ja tegid üliõpilased? Ta kirjutas raamatuid, andis välja ajakirju. Missugused olid trükkalite ja kirjastajate kombed, kui suured olid honorarid? Peter Lahnsteini raamatu aluseks on aastakümneid kestnud tegelemine maakohaga, kust Schiller pärit oli, tegelemine tema maaisanda Carl Eugeni ja tema kõrgkooliga, mida iseloomustavad heledam valgus ja süngemad varjud kui üheski teises selle aja õppeasutuses. Teiseks on selle biograafia aluseks põhjalikud teadmised 18. sajandi ja 19. sajandi alguse kogu saksa kultuuriala inimeste argipäeva ja elulaadi kohta.

Juubeliteos sisaldab tuntud välis-Eesti ajakirjaniku ja "Ameerika Hääle" saatejuhi artikleid, reisikirju, arvustusi, samuti tema kohta avaldatut. Illustreeritud rohkete fotodega.

"Oli kord noor, teatrist unistav tütarlaps, kes palus armast Jumalat, et talle lubataks kas või üksainuski kord astuda üle uhke "Vanemuise" lava, enne kui tol ajal ennustatud "sabaga täht" selle patuse maailma hukutab. See tütarlaps olin mina ja mulle lubati palju rohkem kui vaid üks kord astuda ihaldatud kunstitempli lavale. Ja mitte üksnes "Vanemuise", vaid ka "Endla", "Estonia" ja "Draamateatri" lavadele. Ning hiljem veel veidi kaugemalgi, siinpool Soome lahte vennasrahva maal samuti. Tervelt nelikümmend aastat anti mulle. See oli küll pikk aeg, kuid kunas saab inimlaps küllalt Veel ja veel igatses ta lisa. Ta unistas isegi tollest "ümmargusest arvust", viiekümnest aastast, poolest sajandist. Kuid Kõigevägevam määras teisiti."