Poola kirjaniku Stanislaw Lemi (sünd. 1921) kaks ulmeromaani. Romaan "Solaris" on pühendatud inimeste kohtumisele Maast erineva mõistusliku eluvormiga. Romaani "Eeden" tegelased satuvad tähelaeva avarii järel Eedeni-nimelisele planeedile, kus nad kohtuvad mõistuslike olevustega. Inimestele on nende olevuste elu mõistmatu. See viib kokkupõrkeni...

Taani saatkonna töötaja Moskvas Jack Andersen asub eraviisiliselt uurima kahe naise, saatkonna sekretäri Sonja ja temaga millegipärast ühes korteris tapetud venelanna Vera mõrva tagamaid. Kuigi ümberlükkamatud süütõendid viitavad selgelt enesetapu juhtumile ja ametlik uurimine lõpetatakse kiiresti, tahab Jack Andersen leida seoseid vene prostituudi ja Sonja vahel. Seepärast tutvub ta Veera õe Lilliga – lauljannaga hotelli Praga restoranist. Nende vahel tekib muidugimõista armulugu ja kõik näib hästi minevat, kuni Jack Andersenile esitatakse süüdistus saadiku ebaväärika käitumise eest ja ta peab lahkuma riigist kolme päeva jooksul...

"Nebukadnedsar" on kogumik Dorothy L. Sayersi lühilugusid. Läbiva kangelase asemel ühendab neid seekord läbiv idee: nimelt, et "see" käib sageli juhuslikult või eksikombel. "See" on loomulikult kuritöö. Sayers räägib lugusid, kus kurja mõttega mängimisest võib äkki saadagi saatuslik õnnetus või lausa leping profesionaalsete "ärakoristajatega". Lugusid, kus niisama naljatamine võtab traagilise pöörde, või vahel ka vastupidi - süütu vahejuhtum või veidrus võtab lihtsameelse kõrvalseisja silmis pahaendelise kuju. Lugejale lohutuseks pöördub see elu jaburus teinekord ka sümpaatsete tegelaste kasuks või leiab südamlikku rakendust heade inimeste käes. Kõik inimesed ei ole kurjad. Aga kõik peavad olema ettevaatlikud.

Ühel hallil sügishommikul äratab Haugesundi väikelinna mõrv: üks naine on kõrghoone rõdult alla visatud. Eelmisel päeval sai kohaliku ajalehe reporter Viljar Ravn Gudmundsson hoiatava e-kirja, mida ta tõsiselt ei võtnud. Kui saabub uus e-kiri, taipab Gudmundsson, et on sattunud halba kriminulli meenutava jantliku mõrvaloo keskmesse. Politseiuurija Lotte Skeisvoll peab tapja peatama, enne kui too jõuab oma ennustused täide viia, aga aega on napilt. Iga kaotatud sekund võib kellelegi elu maksma minna. Tagaplaanil seisab taktikeppi vibutav dirigent, kes juhatab oma isiklikku reekviemi. Klassikalist surmasümfooniat, kus orkestri liikmed peavad mängima nii, nagu tema tahab. Partituur on tema käes. Tema on Maestro. Geir Tangen (snd 1970) on õppinud politoloogiat ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, töötanud ajakirjaniku, vabakutselise toimetaja ning põhikooli õpetajana. Ta elab Norra läänerannikul Haugesundis ja on Norras tuntud oma populaarse blogiga, kus ta arvustab kriminaalromaane. „Maestro“ on Geir Tangeni debüüt kirjanikuna. „Maestrot“ võib pidada sümboolseks Nordic Noir’i kvintessentsiks.