Inimkonna kultuurilugu kui ka teaduse ja tehnika areng on vahetult seotud esimeste keemiliste elementide avastamise ja kasutuselevõtmisega. Muistsest ajast tuntakse seitset metalli -- kulda, hõbedat, vaske, elavhõbedat, tina, rauda ja pliid -- ning kahte mittemetalli -- väävlit ja süsinikku. Need on elemendid, milleta pole mõeldav nüüdisaja teadus, tehnika ega argielu. Nende elementide avastamisest, ühenditest ja rakendustest pajatabki käesolev raamat. Lugeja näeb, et kuigi on tegu tuntud elementidega, on nende elementide biograafias tänapäevalgi tundmatut, avastatakse uusi ja ootamatuid rakendusi. Populaarteaduslik raamat laiemale lugejaskonnale, sealhulgas õpilastele ja pensionäridele.

Raamatus on püütud visandada kontuurpilt rahvusliku teadlaskaadri tekkimis- ja arengukäigust, eestikeelse teadusliku kirjanduse kujunemise episoodidest ning rahvuslike teadusinstitutsioonide ellukutsumis- ja arenguloo fragmentidest. Mõistagi on see kõik tihedalt seotud sajandite jooksul Eesti alal arenenud ladina-, saksa- ja venekeelse teaduskirjanduse ning teadustegevusega. Tähelepanu on koondatud eesti keele rakendamisele kõrgharidus- ja teaduskeelena, rahvusliku professionaalse teadlaskaadri ning teadusasutuste kujunemisele.

Rikkalikult illustreeritud populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade Eesti maa-ala pinnamoe ja pinnakatte kujunemisest ning taimestiku ja loomastiku arengust jääajal. Tutvustatakse mandrijää taandumist ja Läänemere arengulugu, Eesti jõgedevõrgu kujunemist, maakoore tektoonilisi liikumisi ning pärastjääaegset inimasustust. Näidatakse, kuidas maakoore pindmiste osade ehitus mõjustab inimese elu- ja tootmistegevust. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kuid pakub kahtlemata huvi ka geoloogia ja geograafia eriala üliõpilastele ning vastava eriala spetsialistidele.

Sisukord: Alfred Bernhard Nobel, Füüsika, Keemia, Füsioloogia ja meditsiin, Kirjandus, Rahu, Majandus, 2004. aasta laureaadid.