"Kadunud saar" (1972) on eeskätt raamat Hiiumaast. Ehkki autori sissepoole elatud lapsepõlv, heitlev noorus ning vaimulike otsingute entusiasm suunavad teose dünaamikat, seostub tunnetuslik tuum ikkagi "kadunud saarega". Hiiumaa, selle minevik, aura ja inimesed ning kirjaniku genealoogiline juurestik määravad Kalmuse kujunemise, suunavad ta loomingulisi sihte. "Kadunud saares" puudub nostalgiline imalus, lapsepõlv ei sillerda mälestustes õilmitseva õnnemaana. Pigem painab poisipõlve üksindus, hingevalu, haavumised, hirmud-õudused, mida kohati leevendab vaid saare lohutav loodusrüpp.

See raamat on Sulle, kui Sa tahad, et Sinu lapsed – meie kõigi lapsed – kasvaksid armastuses ja vabaduses, et maailm oleks ökoloogiliselt puhtam ning et elu kammitseksid vähemad piirangud. Sarnaselt inimese kehaga saab tervendada ka Maad, tema inimühiskonda ja kriisipiirkondi, tema elusolendeid, atmosfääri, veekogusid ja elupaiku.

See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseidvigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.

Kuulsa nõukogude polaaruurija, Papanini ekspeditsiooni radisti mälestusteraamat.