Otse meie käeulatuses on sügava õnne võimalus. Ometi laseme selle tavaliselt endast mööda - iroonilisel kombel just valu ja kannatuste eest pageda üritades. Pema Chödrön jagab meile traditsioonilisel budistlikul tarkusel tuginevaid julgeid ja osavõtlikke nõuandeid rasketel aegadel tegutsemiseks. Nõuandeid, mis on vastuolus meie tavaharjumuste ja -ootustega. Tema õpetuste kohaselt tõuseb kestev kasu vaid ühest kannatusele lähenemise viisist - me võime sõbralikult ja uudishimu ilmutades valulike olukordade poole liikuda, võime selles olemuslikult pidetus olukorras lõdvestuda. Just seal, keset kaost, on peidus hävimatu tõde ja armastus.

Ehkki paanikahoogude all kannatab väga suur hulk inimesi, võib teile tunduda, et olete oma murega üksi. See on aga tõest kaugel. Kui teil esineb kroonilisi paanikahooge, foobiaid või ärevust või kui soovite aidata oma lähedast, võite sellest raamatust leida abi ja tuge. Vastupidiselt levinud arvamusele on paanikahood ravitavad ning neist on võimalik vabaneda – enamasti ilma ravimite abita. Tihti kipuvad käsiraamatud olema liiga akadeemilise sõnakasutusega ja keskenduvad probleemi teoreetilisele tasandile, selle asemel et pakkuda praktilisi näpunäiteid ja õpetada konkreetse seisundiga toime tulema. Dr Carbonelli käsiraamatu täiendatud väljaanne tugineb kõige uuematele ja usaldusväärsematele teaduslikele meetoditele, mida kasutatakse ärevushäirete, depressiooni ja obsessiiv-kompulsiivsete häirete ravis. Paanikahood mängivad meie peal trikke, pannes meid hirmust või alandusest loobuma tegevustest, mis meile varem rõõmu pakkusid. Mis veel hullem, need nn paanikatrikid panevad meid toimima nii, et probleem üha süveneb, selle asemel et pöörduda paremuse poole. Raamat keskendubki sellele, kuidas taolisi paanikatrikke läbi näha. Alustatakse paanikahoogude tegeliku olemuse kirjeldamisest, et saaksite kõrvaltvaataja pilgu abil aimu oma sisemistest protsessidest. Dr Carbonell selgitab ka, miks on piinlikkustunne ja paanikahoogude varjamine problemaatiline ning kuidas saladuse hoidmise lõksust samm-sammult väljuda. Detailselt on seletatud lahti erinevad foobiad alates autosõidust klaustrofoobiani välja. Et tegu on praktilise käsiraamatuga, saadavad teid tervenemise teel mõistagi näpunäited, harjutused ja tervenemist toetavad eneserefleksiooni küsimustikud.

Meie vaimne tervis teeb elu jooksul palju siksakke. Kas teame, mida keerulisel hetkel tegelikult teha? On meil õrna aimugi, kuidas raskustele mitte alla vanduda? Psühhiaater Sarah Vohra selgitab, kuidas vaimselt terve püsida ning keerulistel aegadel end kokku lappida. Teraapia ja tervenemise tuum seisneb selles, et inimene mõistab oma raskusi ning õpib selgeks võtted, kuidas nendega toime tulla, ütleb dr Vohra, kes on aidanud tuhandetel klientidel jagu saada vaimse tervisega seotud muredest, mille juured viivad tihti suhete purunemise ja tööalase stressini, aga ka depressiooni ja ärevuseni. Tema lihtne viie meele tegevuskava selgitab igapäevaeluga seotud pingete tekkemehhanisme ja pakub välja praktilisi lahenduskäike. Sest just needsamad närvisüsteemi kaudu meie ajuga ühendatud viis meelt – nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsmine – määravad ära selle, kuidas me konkreetsest kogemusest mõtleme, sellesse suhtume ning, mis peamine, selle ajel tegutseme. "Kõige olulisem suhe meie elus on suhe iseendaga. Hoolitsege selle eest ja kõik muu loksub ise paika," julgustab dr Vohra selle lihtsa kümnenädalase programmiga oma vaimse tervise heaolu eest vastutust võtma ning hoolt kandma.

Psühhopaatiline isiksus on ühest küljest särav ja ligitõmbav, teisalt aga jäine ja ettearvamatu. Talle on iseloomulikud fantaasiaküllasus, tegutsemistahe, uudishimu, pädevus, enesekindlus, põnevuseiha ja impulsiivsus. Psühhopaadist kurjategija võib olla nii pimestavalt kütkestav, et jätab täiesti varju oma pahupoole – selle, et fassaadi taga on enesekeskne, isekas, kalk ja manipuleeriv jõhkard. Kevin Dutton valgustab psühhopaatia tagamaid ja otsib vastust küsimusele, kas psühhopaatidele omasest karismaatilisusest ja sihikindlusest on võimalik midagi õppida. Psühhopaatilisi omadusi piiritleda püüdes tutvustab autor tänapäevaseid neuroteaduse uuringuid, kohtub ülirange režiimiga vanglas hoitavate psühhopaatidest kurjategijatega ning katsetab transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil ka enese peal, mis tunne on olla psühhopaat. Inimese isiksus on keerukas ja tänapäeval on piir n-ö normaalse ja haige psüühika vahel üha enam hägustumas. Raamatu "Psühhopaatide tarkus" autor võrdleb isiksust helipuldiga, mille arvukad liugurid on isiksuseomaduste skaalal igaühel isemoodi paika timmitud. Uuringud on näidanud, et meie seas leidub hulganisti nn funktsionaalseid psühhopaate, kelle helipuldil on maksimumi peale seatud vaid muist psühhopaatilisi omadusi määravaid liugureid. Need inimesed pole mitte sarimõrvarid, vaid vastupidi, väga nõudlikel elualadel edukalt toime tulevad ühiskonnaliikmed – tipp-poliitikud, -arstid, -börsimaaklerid, -ärimehed. Särava isiksus, otsusekindlus ja jäägitu eesmärgile pühendatus annab neile teiste ees eelise. Psühhopaatiliste joontega isikutel on ajast aega olnud ühiskonnas oma eelised ja ka tänapäeva maailmas annavad enesekindlus, sarmikus, kartmatus, halastamatus ja sihikindlus kindlasti kätte nii mõnegi trumbi.