Võiks arvata, et nad olid õnnetähe all sündinud: ilusad, jõukad, suursugused, andekad. Kuid saatus on tujukas, tahab, tõstab seitsmendasse taevasse, tahab, heidab hädaorgu. Ent tavaliselt nõrgaks peetavad naised ei soovi olla pimeda fortuuna mängukannid. Sellest kõigest räägibki Ljudmilla Tretjakova raamat "Venemaa jumalannad".

Ruth Maier sündis 1920. aastal Viinis. Ta põgenes Teise maailmasõja eest Norrasse, kuid suri Auschwitzi küüditatuna 1942. aastal, vaid 22 aasta vanuselt. Päevikut pidas Ruth Maier kogu elu, kirjutades esimesed teadaolevad märkmed juba 12-aastaselt. Tema ülestähendused annavad ettekujutuse otsiva vaimuga ja haritud, laia kunstihaardega noorest inimesest.

Jan Erik Voldi koostatud raamat "Ruth Maieri päevikud" alapealkirjaga "Juudi põgenik Norras" on valminud ligi 1100 lehekülje päevikukäsikirjade ja 300 lehekülje kirjade põhjal. Lisaks sisaldab raamat ohtralt fotosid ja Ruthi enda joonistusi.

143-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1978

... lihavõtte ajal 1939, olin siis teist poolaastat Soomes, toimus Kansallisteatteris teosoofiline matinee. Seal kõneles magister Krohn, kes analüüsis vanu ennustusi, kõneles Nostradamusest ja paljudest teistest. Ta ütles, et nende ennustuste järgi puhkeb lähematel kuudel sõda, mis laieneb maailmasõjaks ja kestab mitu aastat. Pärast seda kujuneb maailmas sotsiaalne elu nii teistsuguseks, et meie ei oska seda praegu ette kujutada. Ja selle ennustuse põhjal saab selles sõjas kuulsaks üks väike põhjarahvas. Meie ei uskunud muidugi midagi sellest, kuulasime nagu muinasjuttu, pärast läksime kohvile ja arutasime koos soomlastega, kes on siis see põhjarahvas, kes vaprusega kuulsaks saab. Mina ütlesin, et muidugi eestlased, nemad, et muidugi soomlased. Me naersime kõik selle üle. Ja see oli ometi Talvesõja künnisel. Erika Nivanka Erika Eugenie Nivanka (1909–1988), neiupõlvenimega Weidenbaum, eestistatult Viirsalu sündis Rakveres raudteeametniku tütrena. Õppis Rakveres ja Tallinnas ning astus 1926 Tartu ülikooli filoloogia erialale. Ülikooli ajal oli aktiivne üliõpilaskonnategelane ja Üliõpilaslehe toimetaja, naiskorporatsiooni Indla liige ja pikaaegne esinaine. Kuulus ka naiskodukaitse ja Eesti naisliidu juhatusse. 1934–1935 oli ta riigi ringhäälingu diktor, aastatel 1935–1938 töötas riiklikus propagandatalituses. Ungaris keelekursustel tutvus soomlase Eino Nivankaga (1905–1987), kellega abiellus 1938 ja kolis Soome. Eino tegi oma elutöö Helsingi ülikooli raamatukogus.--- Soome tagasi pöördumise järel oli 1960–1975 Helsingi ülikooli füüsikainstituudi raamatukoguhoidja.