Nagu paljud meist, ei alustanud Mark Minervini edukalt: ta tegi samu vigu, mida teeb iga uus investor. Ent aastatepikkuse praktika käigus on ta järk-järgult õppinud ja omandanud vajaliku oskusteabe, et saavutada supertootlus ja saada 34-aastaselt multimiljonäriks. Minervini ütleb ise: „Edu saavutamiseks on vaja võimalust. Aktsiaturg pakub iga päev uskumatuid võimalusi. Pidevalt kerkib uusi ettevõtteid turu­liidriks igas valdkonnas kõrgtehnoloogilistest meditsiiniseadme­test kuni jaekaupluste ja restoranideni otse su naabruses. Et neid märgata ja nende edu ära kasutada, peab sul olema oskusteave ja distsipliin, et rakendada õigeid investeerimisvõtteid.“ Võta Minervini õpetussõnad sammhaaval ette ja saa selgeks üliefektiivne SEPA (Specific Entry Point Analysis) kauplemismeetod. „Kauple nagu börsivõlur“ on kohustuslik kirjandus iga investori raamaturiiulis. Siin on lahti kirjeldatud kõige olulisemad tegurid, mille abil võid edaspidi supertootlusega aktsiaid leida. Kes ei tahaks olla järgmise Apple Computeri, Costco või Home Depot’ omanik? Õnneks pole siin midagi müstilist, kuna suurel osal supertootlusega aktsiatel on ühised äratuntavad omadused, ettevõtete kiire kasvu periood on omane kindla suurusega ettevõtetele ja nõnda edasi. Sinul endal tuleb vaid läheneda distsiplineeritult, jääda kindlaks ühele meetodile ning õppida kasutama õigeid tööriistu. Eraldi tasub peatuda ka riskijuhtimise peatükkidel, kus Minervini näitab, miks sellele üleüldse rõhku panna, ning arutleb psühholoogiliste tegurite üle, mis takistavad enamikul investoritel kahjumile piiri panemast.

Raamat „Nii võib miljonäriks saada igaüks“ tõusis Rootsis 2008. aasta majanduskriisi ajal kiiresti raamatumüügi edetabelitesse. Nüüdseks on ärimees Per H. Börjessoni nõu kuulda võtnutest hinnanguliselt tuhanded inimesed saanud miljonäriks, sest on investeerinud aktsiatesse, olnud kannatlikud ja passiivsed. Enamikul meist ei ole võimalik rikkust pärida või sellesse abielluda, garanteeritult lotot võita, saada edukaks sportlaseks või rajada tulutoovat ettevõtet. Niisiis tuleb rikastumisel ohjad endale haarata; sobivaim moodus seda teha on alustada olemasoleva vara investeerimist. Rikas ei ole mitte see, kelle sissetulek on suur, vaid see, kellel õnnestub oma vara väärtust aasta-aastalt kasvatada. Alustada tuleks mõistagi sellest, et kümme protsenti oma sissetulekutest kõrvale panna. Arusaadav, et tarbimine toob kaasa kohese rahulolu, ent pikaajaliselt on hoopis paremad väljavaated ostmata jäänud sigarettidel või kaasa pakitud töölõunatel, mis nende kümne protsendi võimaldamist toetaks. Soovid ja vajadused on kaks eri asja ning igasuguse tarbimise puhul kehtib lihtne tõde, et tulud peavad ületama kulusid. Pärast kümne protsendi harjumuseni jõudmist tuleks valida mõni aktsia või fond, millesse usute piisavalt pikaajaliselt, et oma raha neisse kasvama usaldada. Raamatus annab Börjesson alustavale investorile nõuandeid varanduse kogumiseks, üksikasjalikke juhiseid sobivate säästuvormide valimiseks ja neis orienteerumiseks, samuti näitab ta, kuidas välja töötada regulaarset isiklikku bilanssi, et seda üha parandada ja hoida rahaasjad eesmärgistatud. Raamatus toodud näited on küll Rootsi-kesksed, ent on võrdlemisi universaalsed ja kohalduvad ka siinsele investeerimisturule. Erinevalt lotopileti ostmisest ei ole investeerimine õnnemäng. Sellele tasub järgmine kord poe kassas enne ostu sooritamist mõelda.

George Soros, üks tänapäeva maailma mõjukamaid investoreid ja filantroope ning ühtlasi Maarjamaa Risti I klassi ordeni kavaler, avaldab „Rahanduse alkeemias“ investeerimisstrateegiad, mis on teinud temast rahanduse superstaari. Esmakordselt 1987. aastal ilmunud revolutsiooniline teos on teie ees uue sissejuhatuse ja kommentaaridega, kuivõrd Sorose pakutud refleksiivsuse teooria on ajas üha rakendatavaks ja vastuvõetavamaks muutunud. George Soros vastandub ideele sellest, et finantsturud on ratsionaalsed ja tõhusad, tuues välja, kui palju mõjutab turgude toimimist inimpsühholoogia ja kõikvõimalikud tõlgendused. Abstraktse filosoofilise mõtisklusena alguse saanud refleksiivsuse teooria idee on lihtne: mõtlevaid osalejaid hõlmavates olukordades toimub kahesuunaline suhtlus osalejate mõtete ja olukorra vahel, milles nad osalevad. Ühest küljest püüavad osalejad reaalsusest aru saada, teisest küljest püüavad nad kutsuda esile soovitud tulemust. Need funktsioonid on aga üksteisega vastuolus; refleksiivsus on niisiis omamoodi tagasisideahel osalejate arusaamise ja olukorra vahel, milles nad osalevad. Osalejate arusaamine on selle tõttu ebatäiuslik ja nende tegevustel on ettekavatsemata tagajärjed; rahanduses väljendub see lõputu tsüklilise liikumisena, millega kaasneb ebastabiilsus turul. Jaan Kaplinski on seda nimetanud „kriitilise mõtte loodud kaoseks“. Refleksiivsus on asjakohane teooria turudünaamika seisukohast ja George Soros tõestab seda teile arvukate näidete toel elust enesest. „Rahanduse alkeemia“ pakub ajatuid teadmisi, mis on nüüdisaja pidevalt muutuval majandusmaastikul endiselt adekvaatsed. Raamat pakub kindlasti huvi investoritele, majandusteadlastele ja kõigile, keda huvitab finantsturgude liikumapanev jõud.

Tegemist on praktilise käsiraamatuga, kuidas planeerida oma rahaasju, kuidas investeerida ja luua endale passiivne sissetulek läbi intressi, üüri ja dividenditulu. Samas on raamat kirjutatud jutustavas formaadis ja seal on palju Eestist pärit näiteid reaalsete tehingute kohta. Uues 2014. aasta versioonis on ligi 50 lehekülge uut materjali, 2 uut intervjuud, mitmeid uusi kinnisvara- ja laenutehinguid ning uuendatud on kõik aktsiatega seotud andmed. Teine trükk.