Aasta 1515. Rahva juubelduse saatel asub Prantsusmaa troonile FRANÇOIS I (1494-1547), üks renessansiaegne Euroopa säravamaid valitsejaid. Tema suureks kireks olid naised, jaht, reisimine ja kaunid kunstid. Itaalia renessansi mõjul muutis ta Prantsuse õukonna kunsti- ja õukonnakultuuri keskpunktiks, kus töötasid Leonardo da Vinci, Benvenuto Cellini, isa ja poeg Clouet'd jne. Tema ajal ehitatud Fontainebleau ja Chambord'i suurejoonelised lossiansamblid leidsid matkimist terves Euroopas. Ent François I pole jäänud ajalukku mitte ainult imetletud kuningliku metseenina - olid ju tema vägevateks naabriteks Saksa keiser Karl V, Rooma paavstid ja Inglise kuningas Henry VIII....

Tema Majesteedi õuedaam Anna Võrubova mängis 20. sajandi alguse Venemaal olulist rolli. Ta oli keisrinna Aleksandra Fjodorova lähim sõbranna, ühenduslüli Venemaa viimase tsaari Nikolai II perekonna ja Rasputini vahel. Kaasaegsed on iseloomustanud teda kui keisrinnale piiritult ustavat lihtsameelset neiut, õelavõitu endine peaminister S. Witte aga kui kõige tavalisemat inetut ja rumalat Peterburi preilit, kes "sarnaneb võitaigna-kukliga". E. Radzinski, mitmete Nikolai II aega käsitlevate teoste autor, nimetab aga Anna Võrubovat otsesõnu "Euroopa hiilgavaima õukonna salajaseks käskijannaks". Käesolev väljaanne on huvitav just seetõttu, et see sisaldab kaks Anna Võrubova päevikut – esiteks võltsitud "Päeviku", mille tegelikud autorid on kirjanik Aleksei Tolstoi ja ajaloolane Pavel Štšogolev, ja õuedaami tõelised memuaarid pealkirja all "Lehekülgi minu elust", lisaks Anna Võrubova ülekuulamise protokolli Ajutise Valitsuse moodustatud Erakorralises Komisjonis. Vale-päevik on kirjanduslikult meisterlik ja fantaasiarohke teos, kirjutatud Venemaa viimase tsaari ning tema perekonna mustamiseks.

Abielludes vürst Rainier’ga, lõpetas ajastu iidol Grace Kelly oma näitlejakarjääri hiilgava rolliga, mille taolist isegi Hollywoodi julgeimad stsenaristid poleks söandanud tema jaoks kirjutada. Kui ebamaiselt kaunis Grace asus Monaco vürstinna rolli, näis, nagu oleks muinasjutt tõeks saanud. Kuid need muinasjututegelased olid lihast ja luust inimesed ja glamuurse klantsi taga elati argielu. Biograaf J. Randy Taraborrelli avab delikaatselt nii mõnedki saladusekardinad ja müüdi telgitagused. Grace’i ja Rainier’d on portreteeritud mitmekülgsete isiksustena – mitte üksnes vürsti ja vürstinnana, vaid ka abielupaarina ja lapsevanematena, kel tuli heidelda konfliktidega ning jagada peale rõõmude ka muresid.

Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh jätkab bibliofiilia põhimõtete ja ajaloo tutvustamist meie ja poolakate vaatevinklist. Käsitletud on Eesti Julgeolekupolitsei salajaste otsimiskirjade muutumist haruldasteks väljaanneteks. Analüüsitakse üht olulist käsikirjalist leidu, eesti XX sajandi alguse raamatulugu, eestikeelseid õpikuid Nõukogude Venemaal jt probleeme.