Kõrgema tootluse nimel tuleb võtta suurem risk – just nõnda on investoreid õpetatud. Mohnish Pabrai „Dhandho investor“ selgitab lihtsalt, arvukate näidete varal, kuidas madala riskiga kõrget tootlust teenida, laiendades Benjamin Grahami, Warren Buffetti ja Charlie Mungeri aegumatuid põhimõtteid. ¤ Keskendu olemasoleva äri ostmisele. See on palju kindlam kui idufirma. ¤ Osta lihtsaid ärisid valdkondades, kus muutused on ülimalt aeglased. „Me otsime lihtsaid tooteid, mida kõik vajavad,“ lisab Buffett selgituseks. ¤ Osta allasurutud hinnaga ettevõtteid allasurutud sektorites. Kui lähituleviku väljavaated on sünged ning ettevõte on kõikide viha ja põlu all, on parim aeg seda ettevõtet osta. Investoril on sellises olukorras üsnagi head šansid korjata üles fundamentaalväärtuse suhtes sügava allahindlusega vara. ¤ Osta vastupidava konkurentsieelisega ettevõtteid. „Ma ei taha sellist äri, mis on konkurendi jaoks lihtne. Ma tahan äri, mille ümber on vallikraav. Ma tahan keskele väga väärtuslikku lossi ja ma tahan, et hertsog, kes seda lossi juhib, oleks väga aus, töökas ja tubli. Ja siis ma tahan, et selle lossi ümber oleks vallikraav. See võib olla milline tahes: meie autokindlustusäri GEICO vallikraav on näiteks madalad kulud,“ avab Buffett vallikraavi kontseptsiooni tagamaad. ¤ Panusta suurelt, kui šansid on ülekaalukalt sinu kasuks. Munger tõdeb: „Investeerimine ongi panustamine valesti hinnatud objektidele. Ja sul on vaja palju teadmisi, et öelda, kas see on tõepoolest valesti hinnatud.“ ¤ Keskendu arbitraažile. Arbitraaži hinnaerinevused on väikesed ja vältavad vahel vaid mõne üürikese hetke, aga need on sisuliselt riskivabad ja annavad tasuta raha. ¤ Osta ärisid suure allahindlusega sisemiselt fundamentaalväärtuselt. Isegi kui tulevik kujuneb oodatust kehvemaks, on kapitali jäädava kaotuse tõenäosus väike. ¤ Otsi madala riski ja suure määramatusega ettevõtteid. See toob kaasa tugevalt allahinnatud ettevõtteid, eriti totalisaatori süsteemil põhineval aktsiaturul. Madal risk tähendab definitsiooni järgi minimaalset võimalikku kahjumit. ¤ Parem on olla matkija kui novaator. Innovatsioon on täringumäng, idee ülevõtmine ja skaleerimine kätkeb endas palju väiksemat riski ja rohkem võiduvõimalusi.

Raamat on järg Arne Talvingu 2024. aasta alguses ilmunud menukile „Minu aktsiatega rikkaks saamise võidukas teekond“. See inspireeris paljusid saama osa samast edust, mis on saatnud Talvingu aktsiaportfelli: nii mõnigi proovis tema strateegiat rakendada ning tõdes pärast portfelli ülesehitamist, et see päriselt toimib. Unustage ära unistused aktsiaturu suurvõidust; tootlust parandab riskide hajutamine paljude ettevõtete vahel, et need saaksid tegutseda ühe meeskonnana. Hea tootluse võti peitub kolmes oskuses: õigete ettevõtete valimine eduka strateegia omamine valitud strateegia järgimine Viimast neist on kõige keerulisem rakendada, sellest aga räägib Talving uues raamatus lähemalt. Aktsiaturg on juba kord selline, et sisendab investoritele paanikat ja hirmu millestki ilma jääda, samas ka liigset optimismi ja eufooriat. Sellise manipulatsiooni taustal tuleb osata leida tasakaal, et investeerimisotsuseid tehes õigetest alustest lähtuda. Kirsiks tordil on Talving pannud raamatu kahest osast kokku nn kontrollnimekirja, mille juurde on igal ajal võimalik tagasi tulla, et juhiseid leida või mälu värskendada. Et turul toimuvad pidevad muutused, võib raamatust lisaks strateegilistele nõuannetele leida Kavastu portfelli uuendatud koosseisu. Kehtib endiselt põhimõte: osta tugevust, müü nõrkust. PS Raamatut võib lugeda ka eraldi, ehkki tervikliku pildi saamiseks võib olla kasulik alustada raamatu esimesest osast.

Millest see raamat ei räägi? See raamat ei räägi sellest, kuidas oma varandus kasvama panna. Kui teil on piisavalt ressurssi – tervist, raha, vaba aega –, on teil võimalik teha paremaid valikuid nende ressursside kasutamiseks. Miks lükkavad paljud täiel rinnal elamist edasi pensioniaega, mil tervis liigub allamäge ja hoog hakkab raugema? Mida head teeb pikas plaanis aastakümnete pikkune rügamine ja stress, et koguda kokku hunnik raha, millest murdosa oma elu lõpus nautima hakata? Bill Perkins kutsub teid üles surema nulliga. Lõppeks on elus teenimise, säästmise ja kogumise asemel oluline elada parimat võimalikku elu. Kui peate silmas eesmärki surra nulliga, saate võtta elust rohkem, kui võtaksite muidu. Milleks keelata endale naudinguid ja lõbu? Raamatus pakub Perkins välja 9 reeglit, millest lähtuda, et elada võimalikult täisväärtuslikku elu, ilma et peaksite midagi kahetsema. Need reeglid juhivad eluviisi, mis ei põhine arututel riskidel ja raiskamisel, vaid lähenemisel eluetappidele kui omamoodi hooaegadele, mida on võimalik maksimeerida. Piltlikult võttes teeme elu jooksul läbi mitu „surma“: teismeline meis sureb mingil hetkel, samuti sisemine üliõpilane, väikese lapse vanem ja nõnda edasi. Kõik eluetapid on lõplikud ning neis peituvaid rõõme saame tunda vaid piiratud aja jooksul. Pahatihti teadvustame seda aga alles n-ö akna sulgumisel. Lõpetage rahulolu edasilükkamine ja vabanege kahetsustest vaid mõnda lihtsat juhist järgides.

Raha ja inimühiskond on ühevanused. Nad sündisid üheskoos ürgkogukonnas tekkinud esmase tööjaotuse ja omandisuhete kujunemise protsessis. Raha tekkis vajadusest vahetada omavahel saadusi. Inimeste kohastumine looduse ja üksteisega kulges esialgu nähtavasti osapoolte vastastikuse kasulikuse ehk sümbioosi põhimõttel. Raha ajaloo tervikprotsessi on põhjalikult uurinud ja analüüsinud inglise teadlane Glyn Davies. Monograafias "Raha ajalugu iidsetest aegadest tänapäevani" esitatud faktianalüüs, mis lähtub ulatuslikust ajaloolisest, eriti arheloogilisest allikmaterjalist, lubab raha tekkimise kohta järeldada sedasama. Võime tõdeda, et muutused rahaasjade arengus, sealhulgas tõrked, on tulenenud inimeste endi tegevusest või tegematajätmisest.