Äriühingu juhtorganite liikmete õigused, kohustused ja vastutus.

Üldiste eestikeelsete inimõigusi puudutavate käsitluste vajadust on nenditud juba aastaid. Viimase kümnekonna aasta jooksul on rahvusvaheliste inimõiguste kohta ilmunud lisaks üksikutele artiklitele paar konverentsimaterjalide kogumikku *1, mõned dokumentide kogumikud *2 ja brošüürid. *3 Kuigi teadaolevalt on sel teemal valmimas nii mitmeid tõlkeid * *4 kui ka algupärandeid, ilmus esimene märkimisväärne töö alles 2000. aastal. Salzburgi Ülikooli professor Henn-Jüri Uibopuu on valmis kirjutanud pretensioonika alapealkirjaga ülevaateraamatu rahvusvahelistest inimõigustest.

Rahvusvahelisel õigusel on Eestis põnev ajalugu ja selle tundmine aitab meil paremini mõista ka tänapäeva. Raamat käsitleb rahvusvahelise õiguse ajalugu eelkõige Tartu Ülikoolis 19. ja 20. sajandil töötanud rahvusvahelise õiguse professorite vaadete analüüsi kaudu. Tähelepanu on pööratud küsimusele, kas Venemaa arusaam rahvusvahelisest õigusest on ajaloos erinenud Lääne omast. Võrdlevalt on analüüsitud 1930. aastate riigiõiguse teoreetikute Carl Schmitti ja Artur-Tõeleid Kliimanni seisukohti. Raamatusse koondatud tekstid on varem ilmunud inglis- ja saksakeelsetes teadusajakirjades.

Täideviimist ja osavõttu käsitlev vihik „Täideviimine ja osavõtt” on karistusõiguse üldosa loengutekstide sarja viimane, lõpetades seega kaheksast vihikust koosneva rea. Kui ettevaatamatus välja arvata, puudutavad kaastäideviimise ja osavõtu küsimused kõiki delikte – nii põhidelikte kui tuletisi. Seega on tegemist karistusõiguse süüteoõpetuse ühe kesksema probleemiga.Nagu eelnevateski vihikutes, on siingi püütud maksimaalselt kasutada meie kohtupraktikat. Kohtuotsuseid ei ole alati põhjalikult refereeritud, mistõttu võib osutuda vajalikuks nendega täiendavalt tutvuda. Hõlpsama kättesaadavuse huvides on Riigikohtu lahendid viidatud nii Riigi Teatajale kui Riigikohtu lahendite kogumikele.